Meelespea

1908. aasta maikuus otsustas Raikküla valla volikogu (vallavanem oli Mart Saariste) ehitada uus avar, 150 lapsele mõeldud koolimaja. Leiti, et 1909. aastaks tuleb ehitada 2-korruseline kivimaja. Raikküla mõisa omanik krahv Keyserling kinkis vallale Lipa külas 1,8 ha maad “sellel maatükil kooli avamiseks ja pidamiseks kohalikele elanikele”. 1908. aastal tegi ehitusmeister Juhan Valdes valla volikogu ülesandel …

Ühe erilise maja lugu: Raikküla ministeeriumikool Read More »

Eesti purjelaevandus hakkas 1860. aastail arenema Liivi lahe ääres Häädemeestel, Kablis ja Orajõel ning praegu Lätile kuuluvas Heinastes. Siia ehitati hulk esinduslikke kaptenimaju, millest suurejoonelisim on 1902. aastal valminud kapten-reederite vendade Veidede maja Heinastes. Kabli küla kõige silmapaistvamad hooned on siinsete randade kuulsa kapten-reederi Mats Granti väga suur uhkete klaasverandadega maja ning tema väimehe Jakob …

Ühe erilise maja lugu. Kapten-reeder Jakob Marksoni maja Kablis Read More »

1864. aasta 1. detsembril alustas pastor Ernst Sokolovski (1833-1899) Vändra kirikumõisas kahe kurdi lapse õpetamist. See oli esimene erivajadustega laste kool Eestis. Kaks aastat hiljem, 1866. aastal ehitati Vändra alevikus kooli jaoks spetsiaalne ühele õpetajale ja 20 lapsele mõeldud hoone, millele tehti 1889. aastal omakorda juurdeehitus. See, olemasolevast koolimajast veidi eemal asunud kompleks on tänaseks …

Ühe erilise maja lugu: koolimaja Vändras Read More »

Septembri jooksul viisime läbi Tallinna külastavate välisturistide uuringu, et mõista paremini, miks nii vähesed neist jõuavad Eesti Vabaõhumuuseumisse. Selleks uurisime turistide külastusmustreid, sealhulgas reisi eesmärki, reisi planeerimist, huvisid, käitumist ja motivatsiooni, et selle info põhjal püüda välja mõelda võimalusi, kuidas neid muuseumisse meelitada. Uuringus osales 100 välisturisti, kes täitsid veebipõhise küsimustiku Tallinna vanalinnas 13.-24. septembril. …

Välisturistide uuring Read More »

Kõige kättesaadavam looduslik jõuallikas on läbi aegade olnud tuul. Esimeseks tuulejõudu kasutavaks leiutiseks oli puri, mille vanim kujutis on jäädvustatud 5000 aastat eKr Mesopotaamias. Tuult püüdvad purjed olid omakorda aluseks tuuleveskite leiutamisele. Tuulikute kodumaa on Pärsia, kus aastatest 500-900 pKr on teateid nende eelkäijatest. Need olid eelkõige vee pumpamiseks mõeldud vertikaalse telje ja väikeste purjedega …

Tuuleveskite ajaloost Read More »

Plaanid vanu aknaid taastama hakata, aga ei tea päris täpselt, missuguseid töövahendeid vaja läheb? Siin on ülevaade akna taastamise etappidest koos vajalike töövahenditega. Suluste demonteerimine – kruvikeeraja, väike sõrg, tangid. Klaaside demonteerimine – kitilamp, tugev pahtlilabidas, kaabits, tangid. Värvi eemaldamine – kaabitsad, föön, infrapunalamp. Lihvimine – 100 liivapaber ja lihvklots. Puiduparandused – peitlid, saag, höövel, …

Vana akna taastajale: töö etapid ja vajalikud töövahendid Read More »

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetistest saab lugeda artikleid erinevatel taluarhitektuuri, kultuuripärandi, aianduse ja arhitektuuriajaloo teemadel mitmetes Eesti piirkondades, fookuses on Soomaa (kogumik 6) ja Kihnu (kogumik nr 4). Artiklikogumikke saab osta Eesti Vabaõhumuuseumi poest (avatud T-P kell 10-17) või tellida pakiautomaati. Komplekti ostmise ja pakiga saatmise soovid palume saata aadressil andra@evm.ee. Toimetised 4, 5 ja 6 – …

Maaarhitektuuri- ja päranditeemalised artiklikogumikud Read More »