fbpx

Meelespea

Ühe erilise maja lugu: Puurmani vallamaja

Tõenäoliselt on huvilistele teada, et Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis korraldati kaks arhitektuurikonkurssi uute koolimajade ehitamiseks. Konkurssidele laekunud projektide alusel püstitati Eestis mitmeid ajakohaseid koolimaju. Vähetuntud on aga fakt, et 1938. aastal toimus analoogne konkurss ka eeskujulike vallamajade ehituskavandite saamiseks. Võistluse korraldas riigi toetusel Maaomavalitsuste Liit, kus leiti, et valdav osa olemasolevaid vallamaju ei rahulda …

Ühe erilise maja lugu: Puurmani vallamaja Read More »

Lepplaane algkooli plaan

Harivat lugemist: nõuded eestiaegsetele koolimajadele

Avalikkude algkoolide hoonete ehitamise määrus, mis hakkas maksma 1931. aastal ning uuendatud kujul 1933. aastal, kehtestas koolimajade ehitusele detailsed nõuded, mis tänapäevases kontekstis mõjuvad üllatavalt. 1930ndatel aastatel hakati nii koolimajade kui ka teiste ühiskondlike hoonete ehitamisel järjekindlalt propageerima tulekindlate materjalide kasutamist. Enamjaolt kasutati ehituseks tsementkive, mis viimistleti krohvi ja valge lubivärviga. Suureks eeskujuks olid riigi …

Harivat lugemist: nõuded eestiaegsetele koolimajadele Read More »

Uudismaa-asunduste rajamine 1920-30ndatel läks üle kivide ja kändude

1925. aastaks olid 1919. aasta Maaseadusega tükeldatud mõisamaad suuremas osas ära jagatud, maataotlejate hulk aga aina kasvas. Seepärast hakkas riik 1929. aastal suurejooneliselt riigi reservmaadelele (peamiselt sood ja niiskeid metsaalad) uusi asundusi rajama. Kuna tegemist oli seni veel harimata või sootuks harimiskõlbmatuks tunnistatud maadega, hakati rajatud asundusi nimetama uudismaa- ehk uudisasundusteks. Kümne aasta jooksul rajati …

Uudismaa-asunduste rajamine 1920-30ndatel läks üle kivide ja kändude Read More »

Peressaare koolimaja 1966. aastal. Foto: Jüri Kuum

Ühe erilise maja kurb lugu: Peressaare koolimaja

Seoses peatselt algava uue kooliaastaga avaldame loo, mis viib meid tagasi 1930ndatesse aastatesse, mil paljud pered unistasid oma talukohast ning moodsast koolimajast. Uudisasunduste rajamisega püüti perede unistusi täita, kuid Nõukogude okupatsioon muutis need unistused varemeiks. Peressaare koolimaja rajamise eellugu ulatub 1920ndate aastate lõppu. Maaseadusega riigistatud mõisate maad olid taotlejatele juba ära jagatud kuid soovijaid endiselt …

Ühe erilise maja kurb lugu: Peressaare koolimaja Read More »

Ühe erilise maja lugu: Raikküla ministeeriumikool

1908. aasta maikuus otsustas Raikküla valla volikogu (vallavanem oli Mart Saariste) ehitada uus avar, 150 lapsele mõeldud koolimaja. Leiti, et 1909. aastaks tuleb ehitada 2-korruseline kivimaja. Raikküla mõisa omanik krahv Keyserling kinkis vallale Lipa külas 1,8 ha maad “sellel maatükil kooli avamiseks ja pidamiseks kohalikele elanikele”. 1908. aastal tegi ehitusmeister Juhan Valdes valla volikogu ülesandel …

Ühe erilise maja lugu: Raikküla ministeeriumikool Read More »

Ühe erilise maja lugu: Tori vallamaja

9. juulil 1889. aastal hakkas Balti kubermangudes kehtima Vene keisririigis 1864. aastal välja töötatud kohtusüsteem. 1889. aasta reformiga kaotati Eesti-, Liivi- ja Kuramaal senised seisuslikud kohtud, kohtute asjaajamiskeeleks kinnitati vene keel. Nimetatud kohtureform oli Eesti vallamajade arenguloo üheks olulisemaks mõjutajaks. 1889. aastal siin jõustunud seaduste ja määrustega kehtestati kindlad nõuded kohtupidamise ruumidele, mis tähendas et …

Ühe erilise maja lugu: Tori vallamaja Read More »

Ühe erilise maja lugu: Vana-Kuuste vallamaja

Tõenäoliselt on ainult üksikuid hoonetüüpe, mille puhul saab raudselt öelda, et see on omasuguste hulgas kõige esimene ehitis. Pole ju võimalik enam kindlaks teha, milline on Eesti esimene ehk vanim mõisahoone, koolimaja või kirik. Erandiks on siin vallamajad, mille puhul on see täpselt teada. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadustega loodi Eesti- ja Liivimaal vallakohtud, mis …

Ühe erilise maja lugu: Vana-Kuuste vallamaja Read More »

apten-reeder Jakob Marksoni maja Kablis

Ühe erilise maja lugu. Kapten-reeder Jakob Marksoni maja Kablis

Eesti purjelaevandus hakkas 1860. aastail arenema Liivi lahe ääres Häädemeestel, Kablis ja Orajõel ning praegu Lätile kuuluvas Heinastes. Siia ehitati hulk esinduslikke kaptenimaju, millest suurejoonelisim on 1902. aastal valminud kapten-reederite vendade Veidede maja Heinastes. Kabli küla kõige silmapaistvamad hooned on siinsete randade kuulsa kapten-reederi Mats Granti väga suur uhkete klaasverandadega maja ning tema väimehe Jakob …

Ühe erilise maja lugu. Kapten-reeder Jakob Marksoni maja Kablis Read More »

Lubjaaasta logo

Algab lubja-aasta

Eesti Vabaõhumuuseum korraldab 2022. aastal koos ligi 20 partneriga rahvuskivi 30. sünnipäevale pühendatud lubja-aasta. Sündmusterohke aasta jooksul tutvustakse paekivi ja selle töötlemisel saadud lubja kasutusvõimalusi ehituses. 4. mail 1992. aastal kuulutati paekivi Eestis rahvuskiviks. Selle puhul soovime enam tähelepanu juhtida meie traditsioonilisele ehitusmaterjalile – nii paekivile kui ka sellest valmistatud lubjale. Tänaseni on sajandeid säilinud …

Algab lubja-aasta Read More »

Suitsutare artiklid veebis

“Suitsutare” artiklid on veebis loetavad

Eesti Vabaõhumuuseumi kogumiku “Suitsutare” artikleid saab nüüd veebis lugeda. Nii need kui muud lugemismaterjali leiab kodulehe menüüst Vana maja omanikule – Keskuse raamatud. SUITSUTARE 7 „Suitsutare 7“ keskendub setude ja Peipsi ääres elavate vene vanausuliste kultuurile. Kogumikus on ülevaade Setumaalt pärit Vanatalo ja peipsivene kaluri elamise pikast teekonnast muuseumisse, vanausuliste usu- ja argikommete käsitlus. Lugeda …

“Suitsutare” artiklid on veebis loetavad Read More »