Tõenäoliselt on huvilistele teada, et Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis korraldati kaks arhitektuurikonkurssi uute koolimajade ehitamiseks. Konkurssidele laekunud projektide alusel püstitati Eestis mitmeid ajakohaseid koolimaju.
Vähetuntud on aga fakt, et 1938. aastal toimus analoogne konkurss ka eeskujulike vallamajade ehituskavandite saamiseks. Võistluse korraldas riigi toetusel Maaomavalitsuste Liit, kus leiti, et valdav osa olemasolevaid vallamaju ei rahulda uue aja nõudmisi ning paljud neist on niivõrd amortiseerunud, et vajavad lähitulevikus asendamist uute hoonetega.
Maaomavalitsuste Liidus töötati välja nõuded uutele vallamajadele. Need tuli ehitada tulekindlast materjalist, katta kivikatusega ning varustada keskkütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemidega. Välimuselt pidid hooned olema ametiasutustele kohase väärika ja esindusliku ilmega ning sobima ümbritseva maastikuga.
Arhitektuurivõistlus toimus kahes kategoorias: üritati leida sobivat administratiivhoonet nii 5000 kui ka 3000 elanikuga vallale. Mõlemas majas pidid olema ühesuguse otstarbega ruumid, erinevus oli ainult nende suuruses või arvus. Nii pidi eeskujulikus vallamajas olema vestibüül ja WC, ooteruum ja riidehoid, kantseleiruum, vallavanema kabinet, vallasekretäri kabinet ja perekonnaseisuameti ruum, koosolekuruum, nõupidamistuba, 1-2 tuba kohalikele seltsidele, arhiiviruum, telefoni keskjaam ja postiagentuuri ruum, kaks arestikambrit ning vallavalitsuse töötajate korterid.
Konkursile laekus 28 võistlustööd, neist 21 suuremale ja 7 väiksemale vallamajale. Kahes kategoorias jagati kokku välja viis auhinda ning kaks ostupreemiat, pärjatute hulgas olid tuntud arhitektid nagu Manivald Loite, Elmar Lohk, Erika Nõva jt.
Auhinnatud projektide järgi jõuti valmis ehitada ainult üks vallamaja, sest edasised plaanid katkestas nõukogude okupatsioon ja puhkenud maailmasõda. Ainsaks 1938. aasta arhitektuurikonkursi töö järgi ehitatud Eesti omavalitsushooneks on aastatel 1939-1940 püstitatud Kursi (Puurmani) vallamaja. Hoone projekti viimistles Tartu maa-arhitekt Johannes Lenzius, kuid selle aluseks oli kuni 5000 elanikuga valla kategoorias esimese auhinna saanud arhitektide Johannes Pikkovi ja Artur Jürvetsoni kavand.
Koostas ja pildistas (2012) Hanno Talving.