Rändnäitused

“Talumajade suud ja silmad”

Näitus „Talumajade silmad ja suud“ on sündinud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuses vajadusest näidata vanade talumajade kõnekamaid detaile – uksi ja aknaid, mis nagu inimese silmad ja suugi annavad ühele hoonele sisuka ja väärika näo.
Akende ja uste välimust on aja jooksul vastavalt moemuutustele muudetud päris tihti. Sellega oli kõige lihtsam väljendada ajaga kaasas käimist. Kui me jätame kõrvale suure hüppe arhailise rehemaja juurest peene taluhäärberini, on enamasti kõik hilisemad muutused tähendanud lihtsustamist – dekoratiivsed piirdeliistud on muudetud üha sirgjoonelisemaks ja raamijaotuses on olnud suund väiksema arvu suuremate ruutude poole.
Ka uste puhul arhitektuurimoodi, ent erinevalt akendest neid nii lihtsalt moe muutudes välja ei vahetatud. Küll on aga mood toonud meile uusi värvikombinatsioone.
Kindlasti on ajalooliste akende ja uste puhul olemas piirkondlikud eripärad, siin ei saa aga kindlat vahet teha linna- ja maamajade puhul. Meie keskendume vaid maamajadele.

Näituse autor on Heiki Pärdi.
Kujundaja Irina Tammis.

Näitus on 5.-30. juulil avatud Mustvee kultuurikeskuses.

näitus Talumaja suud ja silmad

 

„Raudteemajade saatus“

Näitusega „Raudteemajade saatus“ tähistame Eesti raudtee 150. juubelit – 1870. aastal alustas tööd Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.
Heitlikud ajad paljude raudteeehitiste jaoks algasid 1960. aastate lõpus, kui Eestis hakati üles võtma kitsarööpmelisi raudteid. Segadused süvenesid 1990. aastail, mil raudteede vajalikkus seati üldse kahtluse alla. Suur hulk rongijaamade peahooneid ja muid maju on päris hüljatud, osale on leitud uus rakendus, mõndagi on jäädavalt kadunud. Palju vana väärt raudteearhitektuuri on siiski ka korda tehtud – Tartus, Haapsalus, Keilas ja Aegviidus. Viimati ennistati ja võeti muinsuskaitse alla Balti jaama lähirongide ootepaviljon.

Näituse autor on Heiki Pärdi.
Kujundaja Irina Tammis.

Näitus on 5.-30. juulil avatud Rakke raamatukogus.

Näitus Raudteemajade saatus

 

“Eesti. Talu. Film”

Näituse selgrooks on 12 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest saab näitusel näha filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike kavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist „Mehed ei nuta“, lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik „Nukitsamehest“ ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu „Novembrist“.

Idee autor: Elo Lutsepp
Kuraatorid: Maria Mang, Liis Serk
Kunstnik: Getter Vahar
Maketid: Roman Kuznetsov
Tekstid: Elo Lutsepp, Hanno Talving, Maria Mang, Liis Serk, Heiki Pärdi

Näitus on valminud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse ja Eesti Filmimuuseumi koostöös ja seda on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Münchhausen Productions.

Näitus on avatud Narva linnuse tornis 19. septembrini 2021.

näitus Eesti. Talu. Film

 

Lisainfo ja rändnäituste tellimine:
Elo Lutsepp
elo@evm.ee