fbpx

Rändnäitused

“Talumajade suud ja silmad”

Näitus „Talumajade silmad ja suud“ on sündinud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuses vajadusest näidata vanade talumajade kõnekamaid detaile – uksi ja aknaid, mis nagu inimese silmad ja suugi annavad ühele hoonele sisuka ja väärika näo.
Akende ja uste välimust on aja jooksul vastavalt moemuutustele muudetud päris tihti. Sellega oli kõige lihtsam väljendada ajaga kaasas käimist. Kui me jätame kõrvale suure hüppe arhailise rehemaja juurest peene taluhäärberini, on enamasti kõik hilisemad muutused tähendanud lihtsustamist – dekoratiivsed piirdeliistud on muudetud üha sirgjoonelisemaks ja raamijaotuses on olnud suund väiksema arvu suuremate ruutude poole.
Ka uste puhul arhitektuurimoodi, ent erinevalt akendest neid nii lihtsalt moe muutudes välja ei vahetatud. Küll on aga mood toonud meile uusi värvikombinatsioone.
Kindlasti on ajalooliste akende ja uste puhul olemas piirkondlikud eripärad, siin ei saa aga kindlat vahet teha linna- ja maamajade puhul. Meie keskendume vaid maamajadele.

Näituse autor on Heiki Pärdi.
Kujundaja Irina Tammis.

näitus Talumaja suud ja silmad

„Raudteemajade saatus“

Näitusega „Raudteemajade saatus“ tähistame Eesti raudtee 150. juubelit – 1870. aastal alustas tööd Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.
Heitlikud ajad paljude raudteeehitiste jaoks algasid 1960. aastate lõpus, kui Eestis hakati üles võtma kitsarööpmelisi raudteid. Segadused süvenesid 1990. aastail, mil raudteede vajalikkus seati üldse kahtluse alla. Suur hulk rongijaamade peahooneid ja muid maju on päris hüljatud, osale on leitud uus rakendus, mõndagi on jäädavalt kadunud. Palju vana väärt raudteearhitektuuri on siiski ka korda tehtud – Tartus, Haapsalus, Keilas ja Aegviidus. Viimati ennistati ja võeti muinsuskaitse alla Balti jaama lähirongide ootepaviljon.

Näituse autor on Heiki Pärdi.
Kujundaja Irina Tammis.

Näitus Raudteemajade saatus

 

“Eesti. Talu. Film”

Näituse selgrooks on 12 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest saab näitusel näha filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike kavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist „Mehed ei nuta“, lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik „Nukitsamehest“ ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu „Novembrist“.

Idee autor: Elo Lutsepp
Kuraatorid: Maria Mang, Liis Serk
Kunstnik: Getter Vahar
Maketid: Roman Kuznetsov
Tekstid: Elo Lutsepp, Hanno Talving, Maria Mang, Liis Serk, Heiki Pärdi

Näitus on valminud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse ja Eesti Filmimuuseumi koostöös ja seda on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Münchhausen Productions.

näitus Eesti. Talu. Film

“Mõõdistuspraks”

„Mõõdistuspraks“ on killuke Eesti maa-arhitektuuri ühe erilisima nähtuse – rehemaja – loost tänasel päeval. Näituse eesmärk on tuua vaataja ette paremik Eesti Kunstiakadeemia ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia suviste praktikate käigus valminud etnograafilistest ülesmõõtmisjoonistest. Erineva stiiliga, kohati äärmiselt filigraansed joonised on valminud aastatel 2007-2012 Harju-, Hiiu-, Saare-, Ida-Viru-, Pärnu-, ja Raplamaal ning Kihnu saarel. Jooniseid täiendavad välitöödel tehtud fotod ja väljavõtted tudengite välitööpäevikutest.

Näitus räägib hoonete mõõdistamisest ning käsitsi üles joonistamisest, annab aga aimu ka nimetatud piirkondade ehituspärandist. Välitööpäevikutest nopitud tsitaadid annavad ülevaate praktika igapäevast: tööprotsessist, eluolust, majaomanikest, kellega kohtutakse ning nii headest kui ka halvematest üllatustest.

Koostajad: Joosep Metslang, Kadi Karine
Kujundaja: Kadi Karine
mõõdistuspraks

Loodusjõud maamaja sees ja ümber”

Näitus põhineb majaomanike saadetud fotodel aastaaegade vaheldumisest nende kodupaigas. Fotosid on täiendatud kommentaaridega loodusjõududega seotud ehitustehnilistest probleemidest ja võimalikest lahendustest neile.
Taluelamud on aegade hämarusest saati pakkunud kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Vahelduvad aastaajad aga nõuavad majalt suurt paindlikkust. Võib tunduda, et maja kallal teeb tööd aeg, aga tegelikult on selle taga konkreetsed loodusjõud – vesi, tuli, õhk ja maa. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Koostajad: Kadi Karine, Rasmus Kask, Liisi Taimre 
Kujundaja: Andres Tarto

Loodusjõud maamaja sees ja ümber

“Vana aja maja”

Fotonäitus „Vana aja maja“ on kokkuvõte kolm aastat toimunud samanimelisest fotokonkursist, mille fookuses on vanad väärikad majad, nende väärtustamine ja hoidmine. Fotonäitus kajastab traditsioonilist külamiljööd, ajaloolisi ehitusdetaile ja Eesti maaarhitektuuri mitmekesisust.
Näitus sündis MTÜ Vanaajamaja ja Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse koostöös, kujundas Irina Tammis.

vana aja maja

 

Lisainfo ja rändnäituste tellimine:
Elo Lutsepp
elo.lutsepp@evm.ee