fbpx

Ühe erilise maja lugu: Raikküla ministeeriumikool

1908. aasta maikuus otsustas Raikküla valla volikogu (vallavanem oli Mart Saariste) ehitada uus avar, 150 lapsele mõeldud koolimaja. Leiti, et 1909. aastaks tuleb ehitada 2-korruseline kivimaja. Raikküla mõisa omanik krahv Keyserling kinkis vallale Lipa külas 1,8 ha maad “sellel maatükil kooli avamiseks ja pidamiseks kohalikele elanikele”. 1908. aastal tegi ehitusmeister Juhan Valdes valla volikogu ülesandel tulevase koolimaja plaani ja kulude eelarve. Nüüd juba 200 lapse tarbeks mõeldud maja pidi olema 15,5 sülda pikk ehk 33 m ja 8 sülda ehk 17 m lai, alumise korruse ruumid 10,5 jalga ehk 3,2 m, ülemisel klassid ja saal 12 jalga ehk 3,7 m kõrged. Riigikassalt küsiti koolimaja ehitamiseks 3000 rubla ja sisustamiseks 675 rubla. Kooli iga-aastaseks ülalpidamiseks paluti Vene riigilt 1500 rubla. Üritust toetas 3000 rubla suuruse tagastamatu laenuga omalt poolt ka Eestimaa kuberner.
1909. aasta alguses toimunud ehitustööde „väljakauplemisel“ olid kohal neli meistrit: Mart Kalf pakkus hinnaks 11 700 rubla, Mart Rekkaro (oli olnud üks Rapla kiriku alltöövõtjaid) 12 915 rubla, Jüri Vedemann (kirjanik Enn Vetemaa vanaisa) 13 200 rubla ja Johann Valdes 13 800 rubla. Otsustati kallima pakkumise teinud Johann Valdese kasuks, kes oli ka enne koolimaju ehitanud ja kelle tööga oldi rahul. J. Valdes oli olnud tegev ka Rapla uue kiriku ehitamisel, mille peatöövõtja oli tema lell, väga tuntud ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes (1850-1915). Lellaperes sündinud Johann (Juhan) Valdes (1883-1937) oli samuti Rapla kihelkonnas tuntud ehitusmeister ning Kuusiku Altveski omanik. Ta on ehitanud lisaks Raikküla koolimajale ka Kodila ning Valtu koolimajad.
Koolimaja välismüürid tehti kohalikust kivimurrust pärit paekivist (Raikküla lade!), sisse tellisvooder, sokkel maakivist, köökide, sahvrite, kodade ja väljakäigu põrandad paekivist või tsemendist, mujal poolteisetollistest punnitud laudadest, kõikjale puhaslagi, ahjud punastest pottidest, kolmes õpetajakorteris tehti praeahjudega pliidid, kolme välistrepi kohal on raudtugedega plekist varikatused. Uus paekivist koolihoone ehitati valmis 1909. aasta suvel ja õnnistati sama aasta 15. oktoobril. Majas oli kolm klassiruumi, võrdlemisi avar saal (75 m²), kolme õpetaja korterid, internaadiruumid poistele ja tüdrukutele ning teenija eluruum. Äärmiselt kvaliteetselt kavandatud ja ehitatud lihtne, kuid stiilne maja on säilinud väga ehedalt, sellele pole tehtud mingeid juurde-, peale- või kõrvalehitusi.
Raikküla 2-klassiline ministeeriumikool alustas tööd 2. novembril 1909. 1918. muudeti kool Raikküla Kõrgemaks Algkooliks, 1920. aastast Raikküla 6-klassiliseks algkooliks, pärast sõda kandis ta nime Raikküla Mittetäielik Keskkool ja Raikküla 7-aastane kool, 1961. aastast Raikküla 8-klassiline kool, 1988. aastast Raikküla 9-klassiline kool ja 1991. aastast Raikküla Põhikool. 2005. aastal muudeti viimane Raikküla lasteaed-algkooliks, mis suleti koolimaja 100. juubeliaastal ehk 2009. aastal. Praegu kasutab maja Kabala lasteaed-põhikooli üks lasteaiarühmi, samuti on siin Uku Masingu mälestustuba.
Siinses koolis on õppinud luuletaja, mitmekülgne teadlane ja polüglott Uku Masing, üks kuulsamaid Eesti profipoksijaid Anton Raadik, luuletaja ja literaat Andres Langemets, ajaloolane Liivi Aarma (Lubja), moekunstnik Arne Niit, filmimees Toomas Kirss. Põgusalt käis siin Teise maailmasõja ajal koolis ka kirjanik Enn Vetemaa.
Alates 1997. aastast on väärikas paekivihoone ajaloomälestisena riikliku kaitse all.

Tekst ja foto Heiki Pärdilt.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.