Tõenäoliselt on ainult üksikuid hoonetüüpe, mille puhul saab raudselt öelda, et see on omasuguste hulgas kõige esimene ehitis. Pole ju võimalik enam kindlaks teha, milline on Eesti esimene ehk vanim mõisahoone, koolimaja või kirik. Erandiks on siin vallamajad, mille puhul on see täpselt teada.
1802. ja 1804. aasta talurahvaseadustega loodi Eesti- ja Liivimaal vallakohtud, mis täitsid esialgu ka politsei- ja haldusülesandeid. Pärast pärisorjuse kaotamist 1816. aastal Eestimaa ja 1819. aastal Liivimaa kubermangus võib rääkida vallast kui administratiivüksusest.
Esialgu olid vallad ja vallakohtud mõisast sõltuvad, näiteks määras mõis kohtu eesistujaid. Vallakohus kui ka valla eestseisjad, Eestimaal talitaja, Liivimaal kaks vöörmündrit, käisid enamasti koos mõisa poolt antud ruumides, tavaliselt valitseja- või teenijatemajas. 1866. aasta Balti kubermangude vallakogukonnaseadusega vabastati vallad mõisa eestkoste ja järelevalve alt. Seda aastat peetakse iseseisvate omavalitsuste tekkeajaks.
1866. aasta kogukonnaseadus kohustas ühtlasi, et vallavalitsuse asjaajamine ja kohtupidamine tuleb viia mõisatest vallamaadele. See nõue panigi aluse spetsiaalsete kohtu- ja vallamajade ehitamisele, mida hakati nüüd tasapisi püstitama. 1867. aastal valmis viis või kuus, 1868. aastal juba üle kümne ning järgnevatel aastatel aina rohkem valla- ja kohtumaja.
Seega on kõik Eestis olevad vallamajad, peale ühe, ehitatud pärast 1866. aasta vallaseadust. Ainsaks erandiks on Tartumaal Kambja kihelkonnas asuv Vana-Kuuste vana vallamaja. Eesti esimene kohtu- ja vallamaja ehitati 1863. aastal mõisa majandusõue Vana-Kuuste vallakirjutaja ja ühtlasi mõisavalitseja Georg Simoni ettepanekul. Madal, algselt kelpkatusega, ruudukujulise põhiplaaniga maakividest hoone ehitati mõisa antud materjalidest ja läks maksma 323 rubla ja 50 kopikat. Majas oli eestuba, mida kasutati ooteruumina ja koosolekute pidamiseks, tagatuba kantseleiks ja kohtu istungiteruumiks, arestikambrid ning vallakasaka eluruum. Kuna vallamaja asus mõisahäärberi läheduses, käskis 1868. aastal uus mõisahärra August Friedrich von Sivers vallavalitsusel hoonest välja kolida. Vald vastas keeldumisega, mistõttu peeti üle kuue aasta kohtulahinguid. 1875. aastal maksis mõisnik vallale 320 rubla hüvitist ja vald ehitas järgmisel aastal Sipe külla uue puidust vallamaja.
Koostas ja pildistas Hanno Talving.