Eesti Vabaõhumuuseum korraldab 2022. aastal koos ligi 20 partneriga rahvuskivi 30. sünnipäevale pühendatud lubja-aasta. Sündmusterohke aasta jooksul tutvustakse paekivi ja selle töötlemisel saadud lubja kasutusvõimalusi ehituses. 4. mail 1992. aastal kuulutati paekivi Eestis rahvuskiviks. Selle puhul soovime enam tähelepanu juhtida meie traditsioonilisele ehitusmaterjalile – nii paekivile kui ka sellest valmistatud lubjale. Tänaseni on sajandeid säilinud …
Eesti Vabaõhumuuseumi kogumiku “Suitsutare” artikleid saab nüüd veebis lugeda. Nii need kui muud lugemismaterjali leiab kodulehe menüüst Vana maja omanikule – Keskuse raamatud. SUITSUTARE 7 „Suitsutare 7“ keskendub setude ja Peipsi ääres elavate vene vanausuliste kultuurile. Kogumikus on ülevaade Setumaalt pärit Vanatalo ja peipsivene kaluri elamise pikast teekonnast muuseumisse, vanausuliste usu- ja argikommete käsitlus. Lugeda …
1864. aasta 1. detsembril alustas pastor Ernst Sokolovski (1833-1899) Vändra kirikumõisas kahe kurdi lapse õpetamist. See oli esimene erivajadustega laste kool Eestis. Kaks aastat hiljem, 1866. aastal ehitati Vändra alevikus kooli jaoks spetsiaalne ühele õpetajale ja 20 lapsele mõeldud hoone, millele tehti 1889. aastal omakorda juurdeehitus. See, olemasolevast koolimajast veidi eemal asunud kompleks on tänaseks …
Septembri jooksul viisime läbi Tallinna külastavate välisturistide uuringu, et mõista paremini, miks nii vähesed neist jõuavad Eesti Vabaõhumuuseumisse. Selleks uurisime turistide külastusmustreid, sealhulgas reisi eesmärki, reisi planeerimist, huvisid, käitumist ja motivatsiooni, et selle info põhjal püüda välja mõelda võimalusi, kuidas neid muuseumisse meelitada. Uuringus osales 100 välisturisti, kes täitsid veebipõhise küsimustiku Tallinna vanalinnas 13.-24. septembril. …
Kõige kättesaadavam looduslik jõuallikas on läbi aegade olnud tuul. Esimeseks tuulejõudu kasutavaks leiutiseks oli puri, mille vanim kujutis on jäädvustatud 5000 aastat eKr Mesopotaamias. Tuult püüdvad purjed olid omakorda aluseks tuuleveskite leiutamisele. Tuulikute kodumaa on Pärsia, kus aastatest 500-900 pKr on teateid nende eelkäijatest. Need olid eelkõige vee pumpamiseks mõeldud vertikaalse telje ja väikeste purjedega …
Tihti on sajandivanused aknaraamid paksu värvikihi all ja näevad seetõttu räämas välja. See aga ei tähenda, et neid ei saaks korda teha. Sageli saavad omanikud sellega ise hakkama, kui neid vaid veidi juhendada. Jagamegi nüüd juhtnööre, kuidas kinkida vanale aknale uus elu. Akna suurimad vaenlased on niiskus ja päike. Niiskuskahjustused tekivad enamasti vihmavee sattumisel raami …
Plaanid vanu aknaid taastama hakata, aga ei tea päris täpselt, missuguseid töövahendeid vaja läheb? Siin on ülevaade akna taastamise etappidest koos vajalike töövahenditega. Suluste demonteerimine – kruvikeeraja, väike sõrg, tangid. Klaaside demonteerimine – kitilamp, tugev pahtlilabidas, kaabits, tangid. Värvi eemaldamine – kaabitsad, föön, infrapunalamp. Lihvimine – 100 liivapaber ja lihvklots. Puiduparandused – peitlid, saag, höövel, …
Vana akna taastajale: töö etapid ja vajalikud töövahendid Read More »
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetistest saab lugeda artikleid erinevatel taluarhitektuuri, kultuuripärandi, aianduse ja arhitektuuriajaloo teemadel mitmetes Eesti piirkondades, fookuses on Soomaa (kogumik 6) ja Kihnu (kogumik nr 4). Artiklikogumikke saab osta Eesti Vabaõhumuuseumi poest (avatud T-P kell 10-17) või tellida pakiautomaati. Komplekti ostmise ja pakiga saatmise soovid palume saata aadressil andra@evm.ee. Toimetised 4, 5 ja 6 – …
Maaarhitektuuri- ja päranditeemalised artiklikogumikud Read More »
Kui tihti me mõtleme, et iga vana telliskivi taga on lugu? Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraator Elvi Nassar kirjutab, miks on telliskivid osa Eesti ehitusajaloost ning miks ta neid kogub ja pildistab. Tõepoolest, miks koguda kaalukaid kive ajal, mil mu sookaaslaste seas on trendikas pista käekotti pisike kaitsev-jõustav kuu-, tiigri- või mõni muu poolvääriskivi? Mõnel on neid …
Oma talu ajaloo uurimine on põnev ja tore ettevõtmine, aga nõuab ka rohkelt aega ja kannatlikust. Mitmed talu ajalooga seotud materjalid on digiteeritud ja andmebaasidesse kantud, nii on väga palju võimalik teada saada koduarvuti tagant lahkumata. Ajaloolisi materjale sisaldavad andmebaasid lähtuvad aga paljuski omaaegsest haldusjaotusest ja samuti on ajas muutunud ka külade ja talude nimekujud. …