Kes me oleme?

Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus seisab Eesti maaehituspärandi eest nii muuseumi sees kui väljaspool meie värvaid. Läbi muuseumi kogude ja ekspositsiooni, uurimis- ja teavitustöö ning koostöö erinevate partneritega kasvatame avalikkuse teadlikkust taluarhitektuuri kultuuriloost ning toetame pärandi valdajaid ja huvilisi üle Eesti - majaomanikke, maaelust unistajaid, koduloouurijaid, teadusasutusi, kohalikke omavalitsusi jpt. Me soovime innustada ja õpetada inimesi väärtustama ja vastutustundlikult säilitama maaehituspärandit ja hindama traditsioonilist elulaadi. Meie tegevuse kaudu huvituvad inimesed üha enam oma juurtest ning Eesti ainelisest ja vaimsest kultuuripärandist.

Keskuse töö on üles ehitatud neljale omavahel põimunud valdkonnale: kogud, teadus, koolitused ja kommunikatsioon.

Eesti Vabaõhumuuseum

Kogud

Kogude osakonna eesmärgiks on välja valida taluarhitektuuriga seonduvad kõrge kultuuriväärtusega esemed, fotod ja tekstid ning tagada nende pikaajaline säilimine. Füüsilisi esemeid hoiame hoidlates, teadmisi säilitame nii muuseumite ühises andmebaasis MuIS kui maaehituspärandi andmekogus. Kuigi külastajale vähem silma torkavad, on kogud muuseumi toimimise aluseks, sest ilma esemetata ei oleks meil midagi külastajatele näidata ega lugusid, mida möödunud aegadest jutustada.

Teadus

Teadusvaldkonna eesmärgiks on seista taluarhitektuuri uurimisvaldkonna arengu eest tervikuna, avada uurimistöödes maaehituspärandi arhitektuurilugu ehk selle loomist ja kasutamist mõtestavat tausta ning täiendada teadmisi kogudes olevate esemete kohta. Loodud teadmiste põhjal koostame koos muuseumi teiste osakondadega näitusi, täiendame püsiekspositsiooni ning panustame elamuslike ajalooliste ürituste korraldamisse. Teadustöö tulemusel saame üha rohkem ja rohkem teada oma ajaloo kohta ning tagame meie poolt esitatava teabe usaldusväärsuse.

Koolitused

Koolituste kaudu vahendame valdkonna ekspertteadmist pärandi valdajatele ja huvilistele. Praktilistes töötubades anname edasi traditsioonilisi ehitusvõtteid, loengutel räägime kultuuripärandi väärtustest, spetsialistidele suunatud seminaridel anname täiendavaid erialaseid teadmisi. Koostööprojektid Eesti ja välisriikide partneritega võimaldavad jagada parimaid pärandihoiu praktikaid ning vahetada kogemusi.

Kommunikatsioon

Kommunikatsioon toetab läbivalt kõiki teisi valdkondi ning aitab kaasa maaehituspärandi valdkonna teadlikkuse tõstmisele. Meie sooviks on, et iga eestlane teaks, mis imeloom on rehemaja ning need, kel on au olla selle peremeheks või –naiseks, tunneks maaehituspärandi vastu huvi ja oskaks vajadusel oma küsimustega meie poole pöörduda.

Mis me teeme?

Registreerimine

Õpitubade, seminaride ja ürituste kalender

Üritused ja koolitused

majaomanike-noustamine

Küsi nõu praktikutelt ja ekspertidelt!

Majaomanike nõustamine

juhend

Kogu tarkust nii ajaloolistest kui ka tänapäevastest käsiraamatutest!

Juhendmaterjalid

uurimine-2

Avasta Eesti taluarhitektuuri mitmekesist palet!

Taluarhitektuuri uurimine

Eesti Vabaõhumuuseumi kogu

Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes on 1. jaanuari 2020 seisuga 76 172 museaali - nii nimetatakse muuseumis arvel olevat ühikut -, sh 76 eksponaathoonet (vt nimekiri). Lisaks on muuseumil abikogu, kuhu kuuluvad näiteks koopiad esemetest ja fotodest. Muuseumi eksponaathoonetes ja ajutistel näitustel võis eelmisel aastal näha 1808 põhikogu ja 119 abikogu eset.

Hoonetest dokumentideni

Vabaõhumuuseumile kuulub Eesti kogukamate museaalide kollektsioon - rahvaarhitektuuri kogu. Muuseumisse on toodud ja siin taas püstitatud 78 vana külaehitist. 2015. aastal avasime Setu talu ja Peipsivene vanausuliste maja, 2020. aastal 21. sajandi puitmaja.
Esemekogus leidub näiteks 300-aastane riidekirst, talumööblit, valgusteid, tekstiile, puunõusid, tööriistu, aga ka nõukogude perioodist pärit raudvoodi, suhkrupakk, seebikarp, sportkingad 1970. aastast ja sinimustvalge kartulikorv 2000. aastast.

Fotokogu ehib Johannes Parikase album ülesvõtetega 20. sajandi alguse maaelust, fotosid-negatiive on kokku 52 296.
Väikesest kunstikogust leiab töid külaelu armastavatelt kunstnikelt (K. Burman, M. Bormeister, A. Pulst, R. Sagrits, H. Eelma jt). Arhitektuuriuurijaid rõõmustavad muuseumi ühe rajaja, arhitekt Karl Tihase akvarellid, mis on tehtud muuseumile hooneid otsides ning rahvaarhitektuuri raamatut kirjutades.
Etnograafilises arhiivis ja teaduslikes artiklites on muuseumi teadurite 55 aasta jooksul välitöödel kogutud andmed ehitistest ja eluolust. Dokumentaalarhiivis säilitame vanu dokumente, nii armastus- kui murekirju, pisitrükiseid; fondiraamatukogus õpikuid, raamatuid, ajalehti.

Kõiki meie varandusi aitavad säilitada, konserveerivad ning vajadusel restaureerivad muuseumi restauraatorid. Puidule, metallile, tekstiilile, nahale, klaasile-portselanile, trükistele - igale museaalile leidub oma asjatundja, kes aitab pikendada tema eluiga ja hoida teda järeltulevate põlvede jaoks.
Eesti Vabaõhumuuseumi kogudega saab tutvuda MuISis, kogumispõhimõtetega siin

Lisainfo saamiseks ja digikujutiste tellimiseks palume ühendust võtta peavarahoidja Triin Aadliga triin.aadli@evm.ee või 6549 113.  

Tule külla!

Vabaõhumuuseumi kaart

Maaarhitektuuri keskus
TEHASEMAJA

Eesti Vabaõhumuuseumi kassa
SISSEPÄÄS MUUSEUMISSE

Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn.

Autoga

Võta siht Eesti Vabaõhumuuseumi peale. Kesklinnast tulles arvesta ca 25 minutiga.
Parkimine tehasemaja ees.

Ühistranspordiga

Buss nr 21 (Vabaduse väljak) ja 41 (Kakumäe).

Jalgrattaga
Suurepärane mereäärne Stroomi kergliiklustee.

Võta ühendust!

    Kontaktisik: Andra
    +372 5197 2081
    andra@evm.ee