Ahju kütmise teeb tõhusaks ja mõistlikuks järgmiste sammude järgimine. Ava siiber ja hoia seda kogu kütmise ajal täielikult avatud asendis. See olgu ahjukütja alatine ja vankumatu teadmine! Eemalda koldest vana tuhk. Enne tuha ladustamist veendu, et see on täielikult maha jahtunud ja ei sisalda hõõguvaid osakesi. Pane tuhk mittepõlevast materjalist anumasse. Veendu tõmbe olemasolus. Mitu …
Suvekodu küttekolded sügisest kevadeni Kui kedagi (suve)majas ei viibi, jäta kõik siibrid avatud asendisse. Nii ventileeritakse lõõre ja juhitakse eemale liigniiskus. See ei aita kapillaarniiskuse vastu, kuid kindlasti hoiab selline võte ära suuremad kahjud ning probleemid uuel hooajal esimest korda üle pika aja kütmise alustamisel. Kui siibrid on kogu sügise ja talveperioodi kuni kevadeni suletud …
Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus nägi lapsena, kui hoolikalt tema isa majale aknaid tegi ja mäletab seda detailselt tänaseni. Aknad on minu jaoks eriliselt olulised – olen kordi kogenud valguselamust, mida hästi planeeritud looduslik valgus ruumis võib tekitada või kuivõrd muudab hoone välisilmet valgusavade suurus, kuju, ruudujaotus või raami laius. Aga ehk omajagu emotsionaalsust …
Akende arenguloost vabaõhumuuseumi hoonete näitel kirjutab Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimisosakonna juhataja Marike Laht. Ovaalselt kahe palgi vahele raiutud lihtsad valgusavad on arvatavasti sama vanad kui rõhtpalkseinad ise. Neid leidus veel 19. sajandil ja varasemal ajal ehitatud lautadel ning rehielamute kõrvalruumidel. Enne klaasitud akna kasutusele võttu oli levinud väike kahe seinapalgi vahele raiutud nelinurkne ristkülikukujuline ava, nn …
Muinsuskaitseameti hallatav Kultuurimälestiste riiklik register sisaldab endas peale kaitsealuste mälestiste märksa laiemaid andmebaase. Registris on mitmeid alajaotusi, mis on pühendatud näiteks Eesti militaarpärandile või pärimuspaikadele, samuti võib sealt leida matmispaikade registri, meie vetes uppunud veesõidukite vrakkide registri jmt. Teiste hulgas on riiklikus registris Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse eestvõttel loodud maaehituspärandi andmekogu, mis sisaldab informatsiooni Eesti …
Kultuurimälestiste riiklik register annab põhjalikku teavet valla- ja koolimajade kohta Read More »
Mulle on alati meeldinud fotosid vaadata ja uurida. Õnneks on läinud nii, et olen saanud vabaõhumuuseumis aastaid tegeleda foto- ja negatiivikoguga. See kogu on kujunenud koos muuseumi rajamise ja kasvamisega ning on valdavalt taluarhitektuuri-keskne. Meil on hulgaliselt materjali, mis on kogunenud muuseumi eksponaathoonete otsimiseks tehtud välitöödel. Ka leiab siit muuseumi jaoks välja valitud hoonete lahtivõtmise …
Mis on saanud reheahjudest? Mõnikord võib tühi koht rehetoa nurgas olla sama kõnekas fakt taluhoone ajaloost kui veel säilinud seinad, uksed ja vundamendid. Omaaegsed massiivsed küttekehad on suures osas lagunenud või lammutatud, samas kui hooned ise leiavad kasutust. Hinnanguliselt on alles üle Eesti ca. 7500 rehielamut [1], kuid rehielamute andmekogu põhjal on reheahje alles neist …
Sel sügisel jõuame teha ühe „välk-teabepäeva“ avatud objektil Eesti Vabaõhumuuseumis. Saame ligi Kolga talu vanale ahjule, mis on just restaureerimisel ja sel päeval valdkonna meistritele ja tõsistele vanade küttekollete huvilistele avatud. Antud juhul pole tegu tüüpilise kerisahjuga. Ahju lõõristik kulgeb ahjukeha kahel küljel, lisaks on seal ka üks umblõõr. Huvitav on selle küttesüsteemi pliidiühendus – …