fbpx

Vivian

Igaküla suurkao Muhus

Üks Eesti kuulsamaid kaeve on olnud Muhu Igaküla suurkaev ehk muhu keeles suurkao. Selle suurejoonelise veevõtukoha tõi avalikkuse ette tuntud päevapiltnik Johannes Pääsuke aastal 1913. Vesi oli, on ja leeb inimese jaoks sama tähtis kui õhk. Vesi peab olema pidevalt saadaval, aga alati ja igal pool see nii ei ole. Eriti keeruline ja palju vaeva …

Igaküla suurkao Muhus Read More »

Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110

Sel kevadel möödub 110 aastat Siberis sündinud kirgliku eesti taluarhitektuuri uurija, arhitekt Karl Tihase sünnist. Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks on see oluline tähtpäev, sest tegemist on ühe muuseumi rajajaga, kelle tehtule toetutakse nii teadustöös kui ka ehituspraktikas siiamaani. Karl Tihase sündis 27. mail 1914 Tomski kubermangus (tänapäeval Kemerovo oblast) Mariinski maakonnas Koltsovka külas eestlastest väljarändajate peres. …

Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110 Read More »

sarikapärg

Kõrgub sarikatel haljas pärg: sarikapärja traditsiooni ajaloost

Tõenäoliselt on enamik meist näinud, kuidas sarikate alla jõudnud hoonet ehib okstest pärg. Küllap ollakse ka kursis, et pärja on sinna püstitanud maja ehitajad, kes ootavad peremehelt või töö tellijalt selle alla toomist ning korralike sarikaliikude korraldamist. Komme on meie ühiskonnas väga levinud ja selle kohta võib kirjanduses leida palju viiteid. Näiteks rääkis RKAS kommunikatsiooni- …

Kõrgub sarikatel haljas pärg: sarikapärja traditsiooni ajaloost Read More »

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila

Kopli lahe läänekaldal asuva itaaliapärase nimega Rocca al Mare suvemõisa ajalugu ulatub 19. sajandi keskpaika, mil Tallinna pürjermeister Arthur Girard de Soucanton rajas siia looduskaunisse kohta oma perekondliku suvituskoha. Siinsetest hoonetest kujunes välja omaette pansionitaoline suvitusvillade rajoon, mis sai tõuke 19. ja 20. sajandi vahetusel kuurortides levima hakanud suvitusviisist. 19. sajandi teisest poolest alates püstitati …

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila Read More »

Kajamaa koolimaja 2008

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja

Saku valla keskuseks oli varem mõisast linnulennult viie kilomeetri kaugusel asuv Kajamaa küla. 1869. aastal püstitati sinna Saku kogukonnamaja, kus Eestimaa kubermangule iseloomulikult paiknesid ühe katuse all nii vallavalitsus kui -kool. 1890. aastal liideti Saku vald Saue vallaga ning hoone jäi sestsaadik üksnes kooli käsutusse. 1921. aastal iseseisev Saku vald taastati ning vallavalitsus asus uuesti …

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja Read More »

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja

Ülal: Ärma talu häärber 1920. aastate algul. Illu Erma erakogu. Eesti taluelamute hulgas oli üks kõige esinduslikumaid ja suursugusemaid Raikkülas Raela külas asunud Ärma häärber. Üllatav on sellist maja leida ühest majanduslikult suhteliselt keskmisel järjel olnud Lõuna-Harjumaa külast. Ärma polnud nii suur ega rikas nagu Mulgimaa talud, kuid Ado Erma oli kõvasti üle keskmise ettevõtlik …

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja Read More »

Kredexi väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus

Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Esimese taotlusvooru eelarve on 10 miljonit eurot ning see avatakse 15.02.2024 kell 09:00 ja taotlusi saab esitada kuni 21.02.2024 kell 23:59. Täpsema info leiab …

Kredexi väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus Read More »

Taluarhitektuuri toetus

Taas on Muinsuskaitseametil avanemas Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimiseks loodud toetuse taotlussvoor. Voorust toetuse saamiseks peab taluelamu olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Hoone ei pea olema muinsuskaitse all. Taotlusvoor on avatud 19. veebruarist 18. märtsini 2024. Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, kasutades …

Taluarhitektuuri toetus Read More »

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared

Käesoleva erilise maja loo puhul kiikame ühte mõnevõrra hilisemasse, kuid siiski huvitavasse perioodi Eesti maaarhitektuuri arenguloos, mil hakati esmakordselt katsetama puidust ruumelementide kasutamist üksikelamute püstitamiseks. Esiplaanil kahekorruseline eksperimentaalelamu. Foto: Ehitus ja Arhitektuur, 1973, nr 4.   Nõukogudeaegsed kolhoosid ja sovhoosid visklesid pidevalt kaasaegse elamispinna puuduses seoses suurfarmide loomise ja intensiivistatud põllumajandusliku tootmise arendamisega. Kui 1950. …

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared Read More »

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja

Mesindusega tegelesid inimesed juba vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti arenenud oli mesilaste pidamine muistsetel roomlastel, kes tundsid ja kasutasid mitmesuguseid, sealhulgas ka pealt lahtivõetavaid tarutüüpe. Ka Eestis on juba muinasajal mesilasi tuntud, kuid nende hinnalist mett saadi metsas puuõõnsustes pesitsevatelt peredelt. Alates 16. sajandist hakkas siin metsmesindus aegamisi asenduma kodumesindusega, kui elamute ligidusse hakati paigutama …

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja Read More »