Pea kõikide Eesti maanteede ääres leidus omal ajal kõrtsihooneid, kus rändajal oli lisaks keelekastele ja kosutusele võimalik sada ka öömaja. Eriti tihedalt olid kõrtsidega palistatud elava liiklusega teed, mille hulgast omalaadse rekordiomanikuna tõuseb esile Paldiski maantee, kus Tallinna ja Keila vahel oli 22 versta peal eri aegadel tervelt 15-16 kõrtsi. Saamaks aimu Paldiski maantee kõrtside …
Eesti Vabaõhumuuseumi teaduri Heiki Pärdi aleveid puudutav aastatepikkune uurimistöö on jõudnud raamatukaante vahele. Eelmisel nädalal ilmus kirjastuse Tänapäev poolt väljaantud teos “Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu”. Kahesaja seitsmekümne kahelt leheküljelt saab teada, millal said Eestis alevid alguse kui ka infot 19.-20. sajandi vahetusel ilmunud Riia aadressiraamatust, mis kirjeldab toonaste alevite eluolu. Raamatu põhitähelepanu …
Uus raamat: Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu Read More »
Ligikaudu 36% Euroopa Liidu süsinikuheitmetest eraldub hoonefondi ekspluatatsioonist, mistõttu on liikmesriikidele nähtud ette hoonefondi süsinikuneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, eesmärgiga saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. 2020. aastal koostatud Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (ehk REKS) näeb ette hoonefondi jõudmist C–energiaklassini ning üldiste renoveerimismahtude viiekordset kasvatamist 2040. aastaks (500 000 ruutmeetrilt aastas 2,4 miljoni ruutmeetrini aastas). Absoluutarvudes moodustavad …
Nõukogudeaegsete üksikelamute tüpoloogia renoveerimislaines rakendamiseks Read More »
Narva-Jõesuust ehk tollase nimega Hungerburgist sai XIX sajandi viimasel veerandil üks Eesti suurimaid ja kuulsamaid kuurorte, kuhu kerkisid krahvide, parunite, kaupmeeste ja töösturite erilise väljanägemisega villad. Kalurikülast suvituskeskuse tegemise mõte pärines Narva linnapealt Adolph Friedrich Hahnilt. Tegutsema asuti 1874. aastal Narva linnaarhitekti Aleksander Novitski, hiljem tema järeltulija Nikolai Opatski juhtimisel. Planeering oli omas ajas väga …
Narva-Jõesuu – tsaariaegne superkuurort, kus tasuta polnud midagi Read More »
1930. aastate teisel poolel ehitati Tallinna külje alla Õismäe uusasundusse kaks erilaadset talu – Lagle ja Hälli. Riigi kulul ehitatud taludest plaaniti üks anda pärast valmimist „võtmed-kätte“ põhimõttel pidulikult üle ühele väljapaistvale kirjanikule (Lagle), kelleks osutus August Mälk ja teine lasterikkale riigiametnikule (Hälli). Lagle talu hoonestusprojekt telliti Põllutöökoja Ehitustalitusest, kus selle 1936 koostas Edgar Velbri. …
1921. aastal toimus noores Eesti Vabariigis rahvusvaheline arhitektuurikonkurss uute koolimajade saamiseks. Konkurss osutus kõrgetasemeliseks, laekus üle poolesaja töö ning selles osalesid lisaks kodumaistele spetsialistidele rida arhitekte Soomest ning Lätist. Võidutööde alusel püstitati mitmed tähelepanuväärsed koolimajad nagu näiteks Rapla, Püssi ja Viimsi algkooli hoone. 1930. aasta veebruaris kuulutas Haridusministeerium välja teise arhitektuurikonkursi ajakohaste koolimajade projektide saamiseks. …
Käesoleval suvel viib uuringufirma Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi uuringu „Maapiirkondade eramajaomanike renoveerimisvõimekus ja valmidus“. Uuringu eesmärk on saada ülevaade kuni aastani 2000 ehitatud ja väljaspool Eesti suuremaid linnu paiknevate eramajade tegelikust olukorrast. Sihiks on teada saada inimeste hoiakud maja energiatõhusamaks muutmise suhtes ning kuidas omanikud hindavad oma elamute kultuuriväärtust. Küsitluses osaleb üle Eesti …
Eesti Vabaõhumuuseum uurib maapiirkondade eramute seisukorda ja renoveerimisvajadust Read More »
Johan Clauseni savi- ja tellisetööstus „Estošamott“ Johan Clausen abikaasa Tamaraga. Foto: Elvi Nassar. Petserimaal Meremäe vallas Kütllätüvä külas tegutses Eestisse elama asunud taanlasest ettevõtja Johan Clauseni savi ja šamottkivi tööstus „Estošamott“. Varasemalt tegutses Clausen teedeehituses asfalteerimisettevõttega Ingenieur-Büro-Agentur-Asfaltierung, mille asutas 1923. aastal ning andis tööd 20-25 inimesele. Kohaliku toorainega asfalteerimistöid tegi ettevõte Tallinnas, Tartus, Võrus ja …
Setomaa ehitustööstusel oli rahvusvahelist haaret Read More »
Eelmist lugu sarjast “Kagu-Eesti ehitustööstused” saab lugeda siit. 1890. aastate Vene impeeriumis toimunud tööstusliku arengu raames kasvas 19. sajandi lõpukümnendil Eesti aladel keraamikatööstus. Sel perioodil rajati Sindi auru-telliskivitehas kui ka Valtu telliskivitehas, mille toodangu ulatus oli miljonites ühikutes. Võru- ja Setomaal tunti nii öelda ehtsat potisavi ning sellest hakati valmistama ahjupotte kui ka telliseid. Tollase …
Luhamaa nulga Nikolai ja Aleksander Vungi savi- ja tellisetööstus Read More »
Esimest lugu sarjast “Kagu-Eesti ehitustööstused” saab lugeda siit. Iseseisvuse saavutamise järel oli noore Eesti riigi eesmärgiks majandusliku sõltumatuse saavutamine. Riikliku poliitikaga soositi enam kohalike loodus- ja maavarade kasutamist ning importkaupade sisseveo piiramist. Üheks taoliseks valdkonnaks oli kohaliku keraamikatööstuse arendamine. Selleks oli tarvis savi leiukohtades teha kindlaks selle kvaliteet ning huvipakkuvale ettevõtjale anda kaevandamisõigus. Kagu-Eesti tooraine …