fbpx

Eesti Vabaõhumuuseumi raamatud

Maaarhitektuuri keskuse eestvedamisel on valminud mitmeid käsiraamatuid, artiklikogumikke ja infomaterjale.

Meie käsiraamatud vanast maamajast, katustest ja reheahjudest on abiks  vanade talumajade taastajatele. Artiklikogumikud “Suitsutare” ja “Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised” koondavad vabaõhumuuseumi teadurite maaehituspärandiga seotud uurimistöid ja kirjutisi. Meie teadurid Heiki Pärdi ja Hanno Talving on põhjalikult käsitlenud nii Eesti maaarhitektuuri ja taluelu üldisemat arengut kui erinevaid hoonetüüpe (tuulikud, vallamajad, koolimajad, kõrtsid).

Keskuse raamatud

Käsiraamat “Vana maamaja” Joosep Metslang

Käsiraamatust saavad abi nii need, kellel vana maja soetamise plaan, kui ka need, kes tunnevad, et on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Raamatu esimeses osas antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Teises osas selgitatakse seda, millega tuleks arvestada, enne kui ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul ka ehitusprojekt. Kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks.

Raamatut saab osta Eesti Vabaõhumuuseumi kassast.

1-vana-maamaja

“Katuseraamat” Joosep Metslang

Raamatust saab ülevaate Eesti katuste ajaloost esiajast tänaseni, katusekattematerjalidest ja töömeetoditest. Läheneme teemadele nii talupojatarkuse kui kaasaja ehitusfüüsika ja projekteerimise põhimõtete najal. Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.

Raamat on läbi müüdud, soovitame otsida raamatukogudest.

2-katuseraamat

Käsiraamat “Reheahi” Rasmus Kask

Raamat on pühendatud reheahju kultuuriloole, ehituslikele eripäradele ja taastamisvõimalustele. Spetsialistid annavad ülevaate reheahju etnograafiast, soojusfüüsikast, tuleohutusest ja erinevatest renoveerimisvõimalustest. Esmajoones on raamat mõeldud abivahendiks majaomanikele, kes sooviksid vana küttekolde uuesti kasutusele võtta või vähemalt korrastada. Nõuandeid leiavad ka pottsepad, kel varasem kokkupuude kerisahjudega puudub.

3-reheahi

"Majavamm, puukoi ja teised kahjurid" Kalle Pilt ja Kurmo Konsa

Soovime, et hooned, mille on ehitanud meie esivanemad või mille ise püstitasime, säiliksid võimalikult kaua. Looduses on aga asjad seatud teisiti – elutud materjalid lagundatakse. Nii käibki pidev tasakaalu otsimine looduse ja inimtegevuse vahel. Selles raamatus on antud ülevaade hooneid kahjustavatest seentest, putukatest, bakteritest, samblikest, sammaldest, taimedest, lindudest ja loomadest. Ära on toodud võimalused, kuidas nendega koos elada või nende vastu võidelda.

Raamat on läbi müüdud, soovitame otsida raamatukogudest.

Majavamm, puukoi ja teised kahjurid

"Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek"
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 6 (2018)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid 
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal 
Galerii

Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek

"Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 5 (2016)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud näitusega „Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv“ ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid ongi välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest.

Heiki Pärdi. Eessõna
Maret Tamjärv. Karl Tihase (1914–2005). Siberist pärit kirglik Eesti taluarhitektuuri uurija
Heiki Pärdi. Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil
Tiina Toomet. Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri arendamisel 1920–30ndail. Vormiuuendused ja muutused materjalikasutuses
Marju Kõivupuu. Surnute saared elavate maastikul: talu- ja perekalmistu
Sandra Mälk. Arhitekt, palun üks talumaja projekt. Taluehitiste projekte Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes 1920–1940
Mikk Mutso. Ispireeriv vernakulaar ehk innustav isetegemine
Joosep Metslang. Estonian VERNADOC: rahvusvaheline dokumenteerimislaager
Joosep Metslang. Pantelejevi villa: ehitisest endast
Oliver Orro. Mõned mõtted Pantelejevite suvila arhitektuuriajaloolisest ja muinsuskaitselisest kontekstist
Madis Tuuder. Narva-Jõesuu – üks esimesi teadlikult planeeritud kuurorte Läänemere ääres

Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv

"Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu / Rural Architecture and Lanscape. Kihnu" 
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 4 (2015)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sarja neljandas väljaandes „Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu“ keskendume UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Tähelepanu all on aga tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur.

Elo Lutsepp. Eessõna
Marju Kõivupuu. See tuttav ja tundmatu Kihnu kultuuriruum
Rasmus Kask. Eesti Vabaõhumuuseumi välitööd Kihnu saarel 2012. aastal
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri väärtused ja miljöö-väärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades
Anneli Banner. Ülevaade Kihnu taluaiandusest ja muutustest selles viimastel aastakümnetel
Jaan Sudak. Luupainaja rahvapärased seletusviisid Kihnu saarel
Hanno Talving. Väljavõtteid Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse protokollidest 1888–1918

Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu

"Maaarhitektuur ja maastik / Rural architecture and landscape"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 3 (2012)

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste kolmanda numbri artiklid hõlmavad väga laia teemaderingi kooliaedadest ja arheoloogilistest majajäänustest ižmade puitarhitektuuri ja ehituspärandi inventeerimise teoreetiliste küsimusteni.

Heiki Pärdi. Eessõna
Kadi Karine. Sissevaade Vormsi ehituspärandi ja külade kujunemislukku
Kristiina Tiideberg. Setu traditsiooniline taluarhitektuur ja selle säilivus tänapäeval
Elo Lutsepp. Linnaametnikud sooasunikeks. Tallinna külje alla 1930. aastatel rajatud Õismäe asundus
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri inventeerimise teoreetilistest probleemidest
Ain Lavi. Arheoloogia ja Eesti varasemate taluehitiste ajaloo uurimine
Anneli Banner. Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis
Joosep Metslang. Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti Kunstiakadeemia 2009. aasta soome-ugri õpperetke põhjal
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015

Maaarhitektuur ja maastik

"Alevist vallamajani / From borough to community house"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 2 (2010)

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üsna eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid kaks põhiteemat: maaehitised ja maakultuur.

Heiki Pärdi. Eessõna
Hanno Talving. Ülevaade Eesti vallamajadest
Heiki Pärdi. Maa ja linna vahepeal
Marju Kõivupuu. Omad ja võõrad koduaias
Elvi Nassar. Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova
Elo Lutsepp. Asustuse kujunemine ja ehitustraditsioonide püsimine Peipsiääre vallas. Varnja küla
Kadi Karine. Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse
Joosep Metslang. Palkarhitektuuri taastamisest 2008. aasta uuringute põhjal

Alevist vallamajani

"Maa-arhitektuur ja maastik / Rural architecture and rural landscape"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 1 (2008)

2007. aasta mais pidas Eesti Vabaõhumuuseum oma 50. aastapäeva muuhulgas teaduskonverentsiga „Miljööväärtuslikud piirkonnad, nende uurimine, hoidmine ja vahendamine“. Konverents oli hea platvorm tutvustamaks ka Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine 2007–2010“, mille täideviimine usaldati Eesti Vabaõhumuuseumile. Käesolevasse kogumikku on koondatud selle konverentsi ettekanded.

Merike Lang. Eessõna
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007–2010
Elo Lutsepp. Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale
Heiki Pärdi. 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris
Hannes Palang. Maastik kui mull: piirid ja peegeldused
Priit-Kalev Parts. Vanavaralt pärandökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole
Uwe Meiners (Saksamaa). Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste kaitse ja kultuurmaastikud. Koostöövõimalustest Cloppenburgi Vabaõhumuuseumi (Saksamaa) näitel
Solveig Sjöberg-Pietarinen (Soome). Aidates inimestel mõista
Maret Tamjärv. Kaitseala piiramisrõngas. Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a
Hanno Talving. Kareda ja Esna küla uurimisest 2006. a

Maa-arhitektuur ja maastik

SUITSUTARE 7
„Suitsutare 7“ keskendub setude ja Peipsi ääres elavate vene vanausuliste kultuurile.
Kogumikus on ülevaade Setumaalt pärit Vanatalo ja peipsivene kaluri elamise pikast teekonnast muuseumisse, vanausuliste usu- ja argikommete käsitlus. Lugeda saab vene külaarhitektuuri eripäradest ja arengust Peipsiveeres, setu ja peipsivene aiandusest ning põhjalikku uurimust setu vanemast toidust. Kogumik on varustatud põhjalike ingliskeelsete resümeedega ja rikkaliku põneva pildimaterjaliga.

Merike Lang – Setu ja peipsivene hoonete teekond Eesti Vabaõhumuuseumi püsinäitusele
Einike Sooväli – Peipsiveere vanausulised
Heiki Pärdi – Sissevaade Peipsi lääneranniku vene taluarhitektuuri
Anneli Banner – Aed setude ja Peipsiäärsete vanausuliste elus
Elvi Nassar – Setu vanem toit

Suitsutare 7

SUITSUTARE 6
See artiklikogumik on pühendatud kooliteemadele. Vaatluse all on Eesti külakoolimajade arhitektuur ja sisustus, ministeeriumikoolide ajajärk Eestis ja kooliaiandus. Ülevaate saab vabaõhumuuseumi Kuie koolimaja ajaloost ja seal võrsunud muuseumihariduse kogemustest. Kogumik ilmus 2012. aastal.

Ants Jaggo – Eesti külakoolimajade arhitektuurist ja sisustusest 19. sajandil
Hanno Talving – Eesti ministeeriumikoolidest 1888–1917
Anneli Banner – Püsivus viib sihile – kooliaiad Eestis ärkamisaja ja II maailmasõja vahel
Aile Heidmets – Talulaste harimisest Eestimaa kubermangus ja Kuie koolis Järvamaal
Triin Siiner – Ühe koolimaja täitmine. Muuseumi ja hariduse piiride ning võimaluste kogemisest Kuie koolimaja näitel

Suitsutare 6

SUITSUTARE 5

Selle kogumiku artiklid keskenduvad peamiselt sõjaeelse Eesti Vabariigi ajale. Lugeda saab selle perioodi kodukultuuri arengust, rahvuslipu propageerimisest ja asundustegevusest. Ülevaate saab ka muuseumi uuest eksponaathoonest, 1930. aastate lõppu kujutava Härjapea talu elamust ja seal elanud inimestest. Kogumik ilmus 2010. aastal.

Juta Saron – Unistus moodsast maakodust 1918–1940. Kodukultuuri edendamisest Eesti Vabariigis
Hanno Talving – Eesti kodule Eesti lipp! Rahvuslipu levitamise kampaania 1930. aastate teisel poolel
Elo Lutsepp – Suunatud sotsiaalne mobiilsus. Uudismaa-asunike valimine 1930. aastatel Pillapalu ja Lepplaane asunduse näitel
Maret Tamjärv – Moodne maakodu vabaõhumuuseumis. Härjapea talu ja häärberi lugu

Suitsutare 5

SUITSUTARE 4

Muuseumi 50. juubelil ilmunud kogumikus antakse ülevaade vabaõhumuuseumi poolt seni tehtust ning uutest tegevuskavadest ning arhitekt Karl Tihase osast muuseumi asutamisloos. Käsitletakse Eesti talumaja arengut rehemajast nn häärberini ning eesti sõjajärgsete põllumajandusnäituste ajalugu. Ekspositsiooni kujundamisega seonduvad artiklid Muhu taluaiandusest ja 1949. aastal küüditatute varade nimekirjadest ajalooallikana. Kogumik ilmus 2007. aastal.

Merike Lang – 50 aastat Eesti Vabaõhumuuseumi loometööd
Heiki Pärdi – Eesti talumaja moderniseerumine 1850. –1920. aastail. Elamiskultuur ja hügieen
Anneli Banner – Muhu taluaiandus 19.-20. sajandil
Anneli Banner – Aiapidamise tähendusest Muhu näitel
Hanno Talving – 1949. aasta märtsiküüditamisega seotud varalised protsessid
Elvi Nassar – Maakondlikest põllumajandusnäitustest Moskva suurnäituseni
Juta Saron – Karl Tihase elutöö – Eesti Vabaõhumuuseum

Suitsutare 4

SUITSUTARE 3

„Suitsutare 3“ toob lugeja ette vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna- ja aguliarhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Kogumik ilmus 2002. aastal.

Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul
Juta Saron – Domenico Trezzinist Eesti maaehitisteni
Hanno Talving – Sassi-Jaani – aeg, inimesed, sündmused
Hanno Talving – Lau külapood
Elvi Nassar – Maanoorte liikumine kui protsess ja progress Eesti külas kahe maailmasõja vahelisel perioodil

Suitsutare 3

SUITSUTARE 2

Eesti Vabaõhumuuseumi uurimuste kogumikus „Suitsutare 2“ jõuavad lugejani seni avaldamata artiklid tänapäevaks hävinud või ümberehitatud hoonetest – vallamajadest ja magasiaitadest, tõrva- ja lubjaahjudest ning pritsikuuridest. Käsitlemist leiavad ka muutused Muhu rehemajades ning Rebala, Parasmäe ja Vandjala külade ajalugu. Kogumik ilmus 2000. aastal.

Merike Lang – Eessõna asemel ehk Eesti Vabaõhumuuseum kahe „Suitsutare“ vahel
Veera Fuchs – Vallamajad 19. sajandi II poolel (peamiselt Tartu- ja Viljandimaal)
Veera Fuchs – Magasiaidad ja magasivili
Juta Saron – Muutused rehemajas
Mihkel Leetmaa – Lubja- ja tõrvaahjud
Mihkel Leetmaa – Pritsikuurid
Gea Troska – Rebala, Parasmäe ja Vandjala küla ajaloost ja ehitistest
Juta Saron – Pilt Eesti maarahva elumajast 20. sajandi lõpul

Suitsutare 2