fbpx

Keskuse raamatud

Maaarhitektuuri keskuse eestvedamisel on valminud mitmeid käsiraamatuid, artiklikogumikke ja infomaterjale.

Meie käsiraamatud vanast maamajast, katustest ja reheahjudest on abiks  vanade talumajade taastajatele. Artiklikogumikud “Suitsutare” ja “Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised” koondavad vabaõhumuuseumi teadurite maaehituspärandiga seotud uurimistöid ja kirjutisi. Meie teadurid Heiki Pärdi ja Hanno Talving on põhjalikult käsitlenud nii Eesti maaarhitektuuri ja taluelu üldisemat arengut kui erinevaid hoonetüüpe (tuulikud, vallamajad, koolimajad, kõrtsid).

Keskuse raamatud

Käsiraamat “Vana maamaja” Joosep Metslang

Käsiraamatust saavad abi nii need, kellel vana maja soetamise plaan, kui ka need, kes tunnevad, et on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Raamatu esimeses osas antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Teises osas selgitatakse seda, millega tuleks arvestada, enne kui ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul ka ehitusprojekt. Kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks.

Raamat on läbi müüdud, soovitame otsida raamatukogudest.

1-vana-maamaja

“Katuseraamat” Joosep Metslang

Raamatust saab ülevaate Eesti katuste ajaloost esiajast tänaseni, katusekattematerjalidest ja töömeetoditest. Läheneme teemadele nii talupojatarkuse kui kaasaja ehitusfüüsika ja projekteerimise põhimõtete najal. Praktikud saavad siit juurde teoreetilisemat teavet, teoreetikud näevad rohke pildimaterjali kaudu kogu protsessi köögipoolt. Teksti illustreerimiseks on kasutatud fotosid ja spetsiaalselt selle raamatu jaoks loodud skeeme ning jooniseid.

Raamat on läbi müüdud, soovitame otsida raamatukogudest.

2-katuseraamat

Käsiraamat “Reheahi” Rasmus Kask

Raamat on pühendatud reheahju kultuuriloole, ehituslikele eripäradele ja taastamisvõimalustele. Spetsialistid annavad ülevaate reheahju etnograafiast, soojusfüüsikast, tuleohutusest ja erinevatest renoveerimisvõimalustest. Esmajoones on raamat mõeldud abivahendiks majaomanikele, kes sooviksid vana küttekolde uuesti kasutusele võtta või vähemalt korrastada. Nõuandeid leiavad ka pottsepad, kel varasem kokkupuude kerisahjudega puudub.

3-reheahi

"Majavamm, puukoi ja teised kahjurid" Kalle Pilt ja Kurmo Konsa

Soovime, et hooned, mille on ehitanud meie esivanemad või mille ise püstitasime, säiliksid võimalikult kaua. Looduses on aga asjad seatud teisiti – elutud materjalid lagundatakse. Nii käibki pidev tasakaalu otsimine looduse ja inimtegevuse vahel. Selles raamatus on antud ülevaade hooneid kahjustavatest seentest, putukatest, bakteritest, samblikest, sammaldest, taimedest, lindudest ja loomadest. Ära on toodud võimalused, kuidas nendega koos elada või nende vastu võidelda.

Raamat on läbi müüdud, soovitame otsida raamatukogudest.

Majavamm, puukoi ja teised kahjurid

"Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek"
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 6 (2018)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sari on 2018. aastal saanud kümneaastaseks. Seekordne kuues köide murrab traditsiooni: algselt taluehituspärandile pühendatud, erineb juubeliaasta Toimetised oma kaugusega arhitektuurist ja lähedusega inimesele ja maastikule.

Kui rahvuspargi aladel jäädvustatud taluarhitektuur on esindatud kogumikus fotodena, siis sisuloomeks andsime sõna Soomaaga lähedalt seotud inimestele: elanikele, külaskäijatele, teoreetikutele ja koduloouurijale. Autorid analüüsivad külaelu hääbumist, kohaliku omavalitsuse planeerimisstrateegiaid, pärandmaastikke ja nende hooldamist, rahvuspargi kuvandit ja turismi.

Liis Serk. Eessõna
Urmas Haud. Mälestusmaa
Heiki Pärdi. Ürgne ühepuupaat – haabjas, lootsik, vene – Soomaal ja mujal Eestis
Rasmus Kask. Paberist Soomaa: ääremaaliste piirkondade planeeringud Eestis
Vivika Veski. Soode taastamine Soomaal
Saara Mildeberg. Soomaa rahvuspark: multifunktsionaalne potentsiaal ja marginaliseeritud perspektiivid 
Dolores Mäekivi. Külaelu dünaamika ja maaelanike suhe loodusega Riisa küla näitel
Ann Viisileht. Välitööd Soomaal: kirjanduslik kogumispäevik
Karl Kallastu. Vikati ehitusest, tarvitamisest ja tulevikust
Tõnis Korts. Elu Soomaal 
Galerii

Soomaa. Suurem kui suurvesi: kohanemine ja toimetulek

"Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 5 (2016)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud näitusega „Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv“ ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid ongi välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest.

Heiki Pärdi. Eessõna
Maret Tamjärv. Karl Tihase (1914–2005). Siberist pärit kirglik Eesti taluarhitektuuri uurija
Heiki Pärdi. Ülevaade Eesti taluhoonestusest 20. sajandi alguses 1929. aasta põllumajandusloenduse andmeil
Tiina Toomet. Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri arendamisel 1920–30ndail. Vormiuuendused ja muutused materjalikasutuses
Marju Kõivupuu. Surnute saared elavate maastikul: talu- ja perekalmistu
Sandra Mälk. Arhitekt, palun üks talumaja projekt. Taluehitiste projekte Eesti Arhitektuurimuuseumi kogudes 1920–1940
Mikk Mutso. Ispireeriv vernakulaar ehk innustav isetegemine
Joosep Metslang. Estonian VERNADOC: rahvusvaheline dokumenteerimislaager
Joosep Metslang. Pantelejevi villa: ehitisest endast
Oliver Orro. Mõned mõtted Pantelejevite suvila arhitektuuriajaloolisest ja muinsuskaitselisest kontekstist
Madis Tuuder. Narva-Jõesuu – üks esimesi teadlikult planeeritud kuurorte Läänemere ääres

Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv

"Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu / Rural Architecture and Lanscape. Kihnu" 
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 4 (2015)

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste sarja neljandas väljaandes „Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu“ keskendume UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Tähelepanu all on aga tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur.

Elo Lutsepp. Eessõna
Marju Kõivupuu. See tuttav ja tundmatu Kihnu kultuuriruum
Rasmus Kask. Eesti Vabaõhumuuseumi välitööd Kihnu saarel 2012. aastal
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri väärtused ja miljöö-väärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades
Anneli Banner. Ülevaade Kihnu taluaiandusest ja muutustest selles viimastel aastakümnetel
Jaan Sudak. Luupainaja rahvapärased seletusviisid Kihnu saarel
Hanno Talving. Väljavõtteid Kihnu vallavolikogu ja -valitsuse protokollidest 1888–1918

Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu

"Maaarhitektuur ja maastik / Rural architecture and landscape"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 3 (2012)

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste kolmanda numbri artiklid hõlmavad väga laia teemaderingi kooliaedadest ja arheoloogilistest majajäänustest ižmade puitarhitektuuri ja ehituspärandi inventeerimise teoreetiliste küsimusteni.

Heiki Pärdi. Eessõna
Kadi Karine. Sissevaade Vormsi ehituspärandi ja külade kujunemislukku
Kristiina Tiideberg. Setu traditsiooniline taluarhitektuur ja selle säilivus tänapäeval
Elo Lutsepp. Linnaametnikud sooasunikeks. Tallinna külje alla 1930. aastatel rajatud Õismäe asundus
Rasmus Kask. Taluarhitektuuri inventeerimise teoreetilistest probleemidest
Ain Lavi. Arheoloogia ja Eesti varasemate taluehitiste ajaloo uurimine
Anneli Banner. Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015

Maaarhitektuur ja maastik

"Alevist vallamajani / From borough to community house"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 2 (2010)

Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üsna eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid kaks põhiteemat: maaehitised ja maakultuur.

Heiki Pärdi. Eessõna
Hanno Talving. Ülevaade Eesti vallamajadest
Heiki Pärdi. Maa ja linna vahepeal
Marju Kõivupuu. Omad ja võõrad koduaias
Elvi Nassar. Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova
Elo Lutsepp. Asustuse kujunemine ja ehitustraditsioonide püsimine Peipsiääre vallas. Varnja küla
Kadi Karine. Miljööväärtuslike Virumaa rannakülade Eisma ja Andi väärtuste määratlemine ja kaitse
Joosep Metslang. Palkarhitektuuri taastamisest 2008. aasta uuringute põhjal

Alevist vallamajani

"Maa-arhitektuur ja maastik / Rural architecture and rural landscape"
Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 1 (2008)

2007. aasta mais pidas Eesti Vabaõhumuuseum oma 50. aastapäeva muuhulgas teaduskonverentsiga „Miljööväärtuslikud piirkonnad, nende uurimine, hoidmine ja vahendamine“. Konverents oli hea platvorm tutvustamaks ka Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine 2007–2010“, mille täideviimine usaldati Eesti Vabaõhumuuseumile. Käesolevasse kogumikku on koondatud selle konverentsi ettekanded.

Merike Lang. Eessõna
Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007–2010
Elo Lutsepp. Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale
Heiki Pärdi. 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris
Hannes Palang. Maastik kui mull: piirid ja peegeldused
Priit-Kalev Parts. Vanavaralt pärandökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole
Uwe Meiners (Saksamaa). Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste kaitse ja kultuurmaastikud. Koostöövõimalustest Cloppenburgi Vabaõhumuuseumi (Saksamaa) näitel
Solveig Sjöberg-Pietarinen (Soome). Aidates inimestel mõista
Maret Tamjärv. Kaitseala piiramisrõngas. Välitöödest Rebala maastikukaitsealal 2005. a
Hanno Talving. Kareda ja Esna küla uurimisest 2006. a

Maa-arhitektuur ja maastik