fbpx

Ühe erilise maja lugu: Tori vallamaja

9. juulil 1889. aastal hakkas Balti kubermangudes kehtima Vene keisririigis 1864. aastal välja töötatud kohtusüsteem. 1889. aasta reformiga kaotati Eesti-, Liivi- ja Kuramaal senised seisuslikud kohtud, kohtute asjaajamiskeeleks kinnitati vene keel. Nimetatud kohtureform oli Eesti vallamajade arenguloo üheks olulisemaks mõjutajaks. 1889. aastal siin jõustunud seaduste ja määrustega kehtestati kindlad nõuded kohtupidamise ruumidele, mis tähendas et igas vallamajas pidi olema esinduslik kohtusaal, otsuste langetamise ruum, tunnistajate tuba ja kaks arestikambrit. Reformiga kaotati seni valdade üle järelevalvet teinud kihelkonnakohtud ning seati selle asemel sisse talurahvaasjade komissaride ametikohad. Enamikus maakondades oli kaks komissari, erandina Järvamaal ja Saaremaal üks ning Hiiumaa tõttu Läänemaal kolm.

Just talurahvaasjade komissarid olid nendeks ametnikeks, kes hakkasid nõudma valdadelt seniste tagasihoidlike kohtu- ja vallamajade asemel esinduslike hoonete püstitamist. Kuna senistel mõisate ümber koondunud väikevaldadel polnud taoliste hoonete ehitamine jõukohane, viisid talurahvaasjade komissarid läbi nende ühendamise. Eesti esimese ulatusliku omavalitsuste liitmise käigus 1890. aastate algul jäi rohkem kui 1000 siinsest vallast järele 365 – Eestimaa kubermangus 132 ja Liivimaa Eesti osas 233 valda.

Tänu sellele vallareformile ja talurahvaasjade komissaride tegevusele ehitati aastatel 1889-1914 suurem osa tänaseni säilinud Eesti vallamaju. Uute vallamajade püstitamine oli kogukondadele rahaliselt ränk koorem, sest riigi poolt selleks mitte mingisugust abi ei saadud. Ehituste rahastamiseks tuli omavalitsustel tõsta isikumakse või võtta laenu. Seepärast püüti läbi ajada võimalikult kokkuhoidlikult, mistõttu on lõviosa tollal püstitatud vallamajadest väga lihtsad kroonulikud hooned.

Siiski leidub 1890. aastatel ehitatud vallamajade seas mõni erand. Kahtlusteta on neist silmapaistvaimaks Tori vallamaja. Erakordseks teeb selle juba asjaolu, et hoone plaani ei teinud nagu tavapäraselt vallavalitsus või ehitusmeister, vaid selle on projekteerinud arhitekt nimega Linde. Kuna arhitekti eesnimi pole teada, pole teda täpselt suudetud tuvastada, võimalik, et tegu on Riiast pärit mehega. Punastest tellistest historitsistliku hoone ehitas aastatel 1889-1890 Torist pärit ehitusmeister Jüri Jantson. 24. juunil 1890. aastal sisse pühitsetud hoone läks maksma 6337 rubla ja 77 kopikat, kuid koos tasuta tehtud materjali vedudega rehkendati kuludeks lausa 15 000 rubla. Tori vallamaja on omataoliste hulgas üks väheseid, mis on tunnistatud ka ehitismälestiseks.

Koostas ja pildistas Hanno Talving.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga