fbpx

Vivian

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja

Mesindusega tegelesid inimesed juba vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti arenenud oli mesilaste pidamine muistsetel roomlastel, kes tundsid ja kasutasid mitmesuguseid, sealhulgas ka pealt lahtivõetavaid tarutüüpe. Ka Eestis on juba muinasajal mesilasi tuntud, kuid nende hinnalist mett saadi metsas puuõõnsustes pesitsevatelt peredelt. Alates 16. sajandist hakkas siin metsmesindus aegamisi asenduma kodumesindusega, kui elamute ligidusse hakati paigutama …

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja Read More »

Seieri talu saunahoone

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad

Eestis on üks erandlik talu, kus kunagi on ehitatud hulk hooneid valubetoonist – kõik erilised majad. Viljandimaalt pärit Tõnis Andrese poeg Kurrikoff (1858-1934) ostis 1909 Tartumaalt Suure-Ulila mõisast kolm talukohta (Matto, Kässo ja Pedo) ning hiljem lisaks veel kaks. Ta ühendas need üheks suureks Jürgenhofi ehk Seieri taluks, millel olid maad algul ligi 200 ha, …

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad Read More »

Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus

Juulis ja augustis 2023 viis Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi pea 1000 vastajaga küsitluse. Vaatluse all olid eramud, mis on ehitatud kuni aastani 2000. Valim moodustati külade ja maapiirkonna linnaliste asulate baasil, välja arvatud maakondlikud ja piirkondlikud keskused. Uuringu üldkogumisse kuulub ligi 97 tuhat hoonet. Varasemalt pole taolise suunitluse ja ulatusega uuringut läbi viidud. Eesti Vabaõhumuuseum …

Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus Read More »

Ühe erilise maja lugu: Vääna-Posti kõrts

Pea kõikide Eesti maanteede ääres leidus omal ajal kõrtsihooneid, kus rändajal oli lisaks keelekastele ja kosutusele võimalik sada ka öömaja. Eriti tihedalt olid kõrtsidega palistatud elava liiklusega teed, mille hulgast omalaadse rekordiomanikuna tõuseb esile Paldiski maantee, kus Tallinna ja Keila vahel oli 22 versta peal eri aegadel tervelt 15-16 kõrtsi. Saamaks aimu Paldiski maantee kõrtside …

Ühe erilise maja lugu: Vääna-Posti kõrts Read More »

Uus raamat: Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu

Eesti Vabaõhumuuseumi teaduri Heiki Pärdi aleveid puudutav aastatepikkune uurimistöö on jõudnud raamatukaante vahele. Eelmisel nädalal ilmus kirjastuse Tänapäev poolt väljaantud teos “Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu”. Kahesaja seitsmekümne kahelt leheküljelt saab teada, millal said Eestis alevid alguse kui ka infot 19.-20. sajandi vahetusel ilmunud Riia aadressiraamatust, mis kirjeldab toonaste alevite eluolu. Raamatu põhitähelepanu …

Uus raamat: Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu Read More »

Nõukogudeaegsete üksikelamute tüpoloogia renoveerimislaines rakendamiseks

Ligikaudu 36% Euroopa Liidu süsinikuheitmetest eraldub hoonefondi ekspluatatsioonist, mistõttu on liikmesriikidele nähtud ette hoonefondi süsinikuneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks, eesmärgiga saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. 2020. aastal koostatud Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (ehk REKS) näeb ette hoonefondi jõudmist C–energiaklassini ning üldiste renoveerimismahtude viiekordset kasvatamist 2040. aastaks (500 000 ruutmeetrilt aastas 2,4 miljoni ruutmeetrini aastas). Absoluutarvudes moodustavad …

Nõukogudeaegsete üksikelamute tüpoloogia renoveerimislaines rakendamiseks Read More »

Narva-Jõesuu kuursaal

Narva-Jõesuu – tsaariaegne superkuurort, kus tasuta polnud midagi

Narva-Jõesuust ehk tollase nimega Hungerburgist sai XIX sajandi viimasel veerandil üks Eesti suurimaid ja kuulsamaid kuurorte, kuhu kerkisid krahvide, parunite, kaupmeeste ja töösturite erilise väljanägemisega villad. Kalurikülast suvituskeskuse tegemise mõte pärines Narva linnapealt Adolph Friedrich Hahnilt. Tegutsema asuti 1874. aastal Narva linnaarhitekti Aleksander Novitski, hiljem tema järeltulija Nikolai Opatski juhtimisel. Planeering oli omas ajas väga …

Narva-Jõesuu – tsaariaegne superkuurort, kus tasuta polnud midagi Read More »

August Mälgi Lagle talu

Ühe erilise maja lugu: Lagle talu

1930. aastate teisel poolel ehitati Tallinna külje alla Õismäe uusasundusse kaks erilaadset talu – Lagle ja Hälli. Riigi kulul ehitatud taludest plaaniti üks anda pärast valmimist „võtmed-kätte“ põhimõttel pidulikult üle ühele väljapaistvale kirjanikule (Lagle), kelleks osutus August Mälk ja teine lasterikkale riigiametnikule (Hälli). Lagle talu hoonestusprojekt telliti Põllutöökoja Ehitustalitusest, kus selle 1936 koostas Edgar Velbri. …

Ühe erilise maja lugu: Lagle talu Read More »

Ühe erilise maja lugu: Metsapoole koolimaja

1921. aastal toimus noores Eesti Vabariigis rahvusvaheline arhitektuurikonkurss uute koolimajade saamiseks. Konkurss osutus kõrgetasemeliseks, laekus üle poolesaja töö ning selles osalesid lisaks kodumaistele spetsialistidele rida arhitekte Soomest ning Lätist. Võidutööde alusel püstitati mitmed tähelepanuväärsed koolimajad nagu näiteks Rapla, Püssi ja Viimsi algkooli hoone. 1930. aasta veebruaris kuulutas Haridusministeerium välja teise arhitektuurikonkursi ajakohaste koolimajade projektide saamiseks. …

Ühe erilise maja lugu: Metsapoole koolimaja Read More »

Eesti Vabaõhumuuseum uurib maapiirkondade eramute seisukorda ja renoveerimisvajadust

Käesoleval suvel viib uuringufirma Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi uuringu „Maapiirkondade eramajaomanike renoveerimisvõimekus ja valmidus“. Uuringu eesmärk on saada ülevaade kuni aastani 2000 ehitatud ja väljaspool Eesti suuremaid linnu paiknevate eramajade tegelikust olukorrast. Sihiks on teada saada inimeste hoiakud maja energiatõhusamaks muutmise suhtes ning kuidas omanikud hindavad oma elamute kultuuriväärtust. Küsitluses osaleb üle Eesti …

Eesti Vabaõhumuuseum uurib maapiirkondade eramute seisukorda ja renoveerimisvajadust Read More »