fbpx

Lugu

Igaküla suurkao Muhus

Üks Eesti kuulsamaid kaeve on olnud Muhu Igaküla suurkaev ehk muhu keeles suurkao. Selle suurejoonelise veevõtukoha tõi avalikkuse ette tuntud päevapiltnik Johannes Pääsuke aastal 1913. Vesi oli, on ja leeb inimese jaoks sama tähtis kui õhk. Vesi peab olema pidevalt saadaval, aga alati ja igal pool see nii ei ole. Eriti keeruline ja palju vaeva …

Igaküla suurkao Muhus Read More »

Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110

Sel kevadel möödub 110 aastat Siberis sündinud kirgliku eesti taluarhitektuuri uurija, arhitekt Karl Tihase sünnist. Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks on see oluline tähtpäev, sest tegemist on ühe muuseumi rajajaga, kelle tehtule toetutakse nii teadustöös kui ka ehituspraktikas siiamaani. Karl Tihase sündis 27. mail 1914 Tomski kubermangus (tänapäeval Kemerovo oblast) Mariinski maakonnas Koltsovka külas eestlastest väljarändajate peres. …

Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110 Read More »

sarikapärg

Kõrgub sarikatel haljas pärg: sarikapärja traditsiooni ajaloost

Tõenäoliselt on enamik meist näinud, kuidas sarikate alla jõudnud hoonet ehib okstest pärg. Küllap ollakse ka kursis, et pärja on sinna püstitanud maja ehitajad, kes ootavad peremehelt või töö tellijalt selle alla toomist ning korralike sarikaliikude korraldamist. Komme on meie ühiskonnas väga levinud ja selle kohta võib kirjanduses leida palju viiteid. Näiteks rääkis RKAS kommunikatsiooni- …

Kõrgub sarikatel haljas pärg: sarikapärja traditsiooni ajaloost Read More »

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila

Kopli lahe läänekaldal asuva itaaliapärase nimega Rocca al Mare suvemõisa ajalugu ulatub 19. sajandi keskpaika, mil Tallinna pürjermeister Arthur Girard de Soucanton rajas siia looduskaunisse kohta oma perekondliku suvituskoha. Siinsetest hoonetest kujunes välja omaette pansionitaoline suvitusvillade rajoon, mis sai tõuke 19. ja 20. sajandi vahetusel kuurortides levima hakanud suvitusviisist. 19. sajandi teisest poolest alates püstitati …

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila Read More »

Kajamaa koolimaja 2008

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja

Saku valla keskuseks oli varem mõisast linnulennult viie kilomeetri kaugusel asuv Kajamaa küla. 1869. aastal püstitati sinna Saku kogukonnamaja, kus Eestimaa kubermangule iseloomulikult paiknesid ühe katuse all nii vallavalitsus kui -kool. 1890. aastal liideti Saku vald Saue vallaga ning hoone jäi sestsaadik üksnes kooli käsutusse. 1921. aastal iseseisev Saku vald taastati ning vallavalitsus asus uuesti …

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja Read More »

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja

Ülal: Ärma talu häärber 1920. aastate algul. Illu Erma erakogu. Eesti taluelamute hulgas oli üks kõige esinduslikumaid ja suursugusemaid Raikkülas Raela külas asunud Ärma häärber. Üllatav on sellist maja leida ühest majanduslikult suhteliselt keskmisel järjel olnud Lõuna-Harjumaa külast. Ärma polnud nii suur ega rikas nagu Mulgimaa talud, kuid Ado Erma oli kõvasti üle keskmise ettevõtlik …

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja Read More »

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared

Käesoleva erilise maja loo puhul kiikame ühte mõnevõrra hilisemasse, kuid siiski huvitavasse perioodi Eesti maaarhitektuuri arenguloos, mil hakati esmakordselt katsetama puidust ruumelementide kasutamist üksikelamute püstitamiseks. Esiplaanil kahekorruseline eksperimentaalelamu. Foto: Ehitus ja Arhitektuur, 1973, nr 4.   Nõukogudeaegsed kolhoosid ja sovhoosid visklesid pidevalt kaasaegse elamispinna puuduses seoses suurfarmide loomise ja intensiivistatud põllumajandusliku tootmise arendamisega. Kui 1950. …

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared Read More »

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja

Mesindusega tegelesid inimesed juba vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti arenenud oli mesilaste pidamine muistsetel roomlastel, kes tundsid ja kasutasid mitmesuguseid, sealhulgas ka pealt lahtivõetavaid tarutüüpe. Ka Eestis on juba muinasajal mesilasi tuntud, kuid nende hinnalist mett saadi metsas puuõõnsustes pesitsevatelt peredelt. Alates 16. sajandist hakkas siin metsmesindus aegamisi asenduma kodumesindusega, kui elamute ligidusse hakati paigutama …

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja Read More »

Seieri talu saunahoone

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad

Eestis on üks erandlik talu, kus kunagi on ehitatud hulk hooneid valubetoonist – kõik erilised majad. Viljandimaalt pärit Tõnis Andrese poeg Kurrikoff (1858-1934) ostis 1909 Tartumaalt Suure-Ulila mõisast kolm talukohta (Matto, Kässo ja Pedo) ning hiljem lisaks veel kaks. Ta ühendas need üheks suureks Jürgenhofi ehk Seieri taluks, millel olid maad algul ligi 200 ha, …

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad Read More »

Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus

Juulis ja augustis 2023 viis Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi pea 1000 vastajaga küsitluse. Vaatluse all olid eramud, mis on ehitatud kuni aastani 2000. Valim moodustati külade ja maapiirkonna linnaliste asulate baasil, välja arvatud maakondlikud ja piirkondlikud keskused. Uuringu üldkogumisse kuulub ligi 97 tuhat hoonet. Varasemalt pole taolise suunitluse ja ulatusega uuringut läbi viidud. Eesti Vabaõhumuuseum …

Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus Read More »