Juulis ja augustis 2023 viis Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi pea 1000 vastajaga küsitluse. Vaatluse all olid eramud, mis on ehitatud kuni aastani 2000. Valim moodustati külade ja maapiirkonna linnaliste asulate baasil, välja arvatud maakondlikud ja piirkondlikud keskused. Uuringu üldkogumisse kuulub ligi 97 tuhat hoonet. Varasemalt pole taolise suunitluse ja ulatusega uuringut läbi viidud. Eesti Vabaõhumuuseum on maamajade seiskorra kohta saanud seni infot rehemajade inverteerimise ja vanade majade omanike nõustamise käigus, ent see puudutab vaid väikest osa maaeramutest. Uuringuga sooviti saada ülevaade, milline on maapiirkonna eramute tegelik seisukord ja majaomanike kultuuriväärtuste taju ning selgitada välja nende renoveerimisvalmidus.
Uuring on osa teadusarendusprogrammist LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaratonist, mille ülesanneteks muuhulgas on välja töötada tehnilisi lahendusi ja meetmeid eramute energiatõhususe tõstmiseks ja suurendada eramajaomanike teadlikkust renoveerimisevajadustest ja -lahendusest. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet LIFE IP programmi kaudu. Küsimustiku ja valimi aitas kokku panna ning metodoloogiat täpsustada TalTechi pikaaegne renoveerimise uurija Lauri Lihtmaa.
Soov suurendada energiatõhusust
Eesti maapiirkonna eramuomanik soovib maja renoveerimisega eelkõige vähendada kulusid energiale. Nii arvab tervenisti 94% majaomanikest. Samuti soovitakse energiat säästes hoida keskkonda ja üldiselt oma maja värskendada. Esmase sihina peavad majaomanikud vajalikuks muuta maja soojakindlamaks. Hoone seisukorra hindamisel tõid majaomanikud enam välja vundamendi ja välisseinte kehva seisukorra. Viimase parandamist peetakse kõige olulisemaks. Praeguseks oma maja renoveerimistöödega lõpule jõudnud eramuomanikud on esmalt samuti alustanud hoone soojapidavamaks muutmisest: aknad on renoveeritud või väljavahetatud 77%-l, välisseinad soojustatud 71%-l vastanutest. Positiivsena võib välja tuua, et 75% renoveeritud elumajades on välja vahetatud vananenud elektrijuhtmed. Seejärel soovivad eramuomanikud suurendada mugavusi, nagu näiteks uuendada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi või parandada hoone õhuvahetust ning sisekliimat.
Rahalised piirangud
Omanikud, kes arvasid, et nende hooned pole piisavalt renoveeritud (neid oli tervelt 84%), tõid esile, et kõige suuremaks kitsaskohaks renoveerimiseesmärkide täitmisel on rahapuudus ja vähene teadlikkus. Tervelt 93% vastanutest väitsid, et neil pole piisavalt vaba raha ja 67% eramuomanikul puudub laenuvõimekus oma maja uuendamiseks. Samuti toodi välja, et renoveerimiseks pole piisavalt vaba aega (74%). Neist vastustest kumab läbi, et suur osa majaomanikke peabki õigeks, et nemad omanikena peaksid renoveerimistööd ise ellu viima. Seetõttu aitaks maapiirkonna majaomanike hinnangul maja terviklikule renoveerimisele kõige rohkem kaasa renoveerimistoetus. Võimaliku abivahendina peavad seda oluliseks kõik majaomanikud olenemata sissetulekust, eriti näevad selles abi nii-öelda värsked omanikud, kes on maja ostnud viimase kolme aasta jooksul. Üldine arusaam on, et renoveerimisel tuleb kogu pakutav toetus maksimaalselt ära kasutada.
Ajaloolise arhitektuuri väärtustamine
Eesti Vabaõhumuuseumil on rõõmustav teada, et majaomanikud hindavad oma eramut kui kultuuripärandit. Vastanutest 77% on välja toonud, et väärtustavad ajaloolist arhitektuuri. Samuti on 72% kindlad, et energiatõhusust saab suurendada ning samal ajal säilitada hoone arhitektuurilist ilmet. Keskmisest olulisemaks peavad seda majaomanikuid, kelle hooned on ehitatud enne 1950. aastat või kes ei ela selles majas aastaringselt. Samal ajal selgus uuringust, et eramuomanikule ei ole maja algupärase välimuse säilitamine enamasti peamine koht, kuhu renoveerimisel soovitakse ressursse panna. 58% majaomanikest soovib enam panustada maja energiatõhususe tõstmisele kui algupärase välimuse säilitamisele. Kolmandik aga peab siiski algupärase välimuse säilitamist energiatõhususest olulisemaks.
Omanike informeeritus
Maapiirkondade majaomanikud ei pea ennast renoveerimisega seoses kuigi informeerituks. Kolmveerand majaomanikest hindab, et teab, milliseid töid tohib renoveerimisel ise teha, ning 70% teebki remont- ja ehitustööd enamasti ise ära. Oma teadlikkust sellest, millised töid tohib ise teha, hindavad keskmisest kõrgemalt need, kes on ise maja ehitanud. Vastanute huvi info järele samal ajal on suur. Kaks kolmandikku majaomanikest sooviks saada rohkem ja põhjalikumat ehituslikku infot maja renoveerimise kohta, näiteks infoportaali kaudu. Abi oleks ka asjatundlikest renoveerimisnõustajatest ning renoveerimise tasuvusarvutust võimaldavast kalkulaatorist. Nõuandjatena usaldatakse oma ala spetsialiste – projekteerijaid ja arhitekte (84%). Peaaegu sama tõsiseltvõetavatakse peetakse ehituskonsultante (81%), küllaltki palju ka ehitajaid (70%). Valdkonda peetakse piisavalt spetsiifiliseks, et tuttavatelt, ajakirjandusest ja internetist leitud soovitusi mitte nii palju usaldada kui oma ala professionaale.
Uuringus kogutud vastuste näol on kasutada suur hulk teavet, mida muuseum saab edasi analüüsida ja arvestada juhendmaterjalide koostamisel. On hea meel tõdeda, et veerand vastanutest teab, et nõu saamiseks võib pöörduda ka Eesti Vabaõhumuuseumi poole!
Uuringu kokkuvõtet saab lugeda siit: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus (koostajad Anu Varblane, Anastassia Lesment /Kantar Emor, 2023)
Uuringu kontaktisik: Elo Lutsepp, EVM-i projektide peaspetsialist
Elo.lutsepp@evm.ee ; +372 5944 4769