Tõenäoliselt on ainult üksikuid hoonetüüpe, mille puhul saab raudselt öelda, et see on omasuguste hulgas kõige esimene ehitis. Pole ju võimalik enam kindlaks teha, milline on Eesti esimene ehk vanim mõisahoone, koolimaja või kirik. Erandiks on siin vallamajad, mille puhul on see täpselt teada. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadustega loodi Eesti- ja Liivimaal vallakohtud, mis …
Eesti purjelaevandus hakkas 1860. aastail arenema Liivi lahe ääres Häädemeestel, Kablis ja Orajõel ning praegu Lätile kuuluvas Heinastes. Siia ehitati hulk esinduslikke kaptenimaju, millest suurejoonelisim on 1902. aastal valminud kapten-reederite vendade Veidede maja Heinastes. Kabli küla kõige silmapaistvamad hooned on siinsete randade kuulsa kapten-reederi Mats Granti väga suur uhkete klaasverandadega maja ning tema väimehe Jakob …
Ühe erilise maja lugu. Kapten-reeder Jakob Marksoni maja Kablis Read More »
Heiki Pärdi näitus „Alevi unistus – saada linnaks“ alustab oma teekonda Eestimaa erinevais paigus Väike-Maarja muuseumist. Näituse avamine koos Heiki Pärdi loenguga toimub 13. mail kell 15.00. Näituse autor etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi on jäädvustanud ja uurinud Eesti arhitektuuripärleid juba aastakümneid. Näitus on inspireeritud alates 2016. aastast ajakirjas „Pööning“ ilmunud artiklisarjast „Alevite pärlid“. …
Eesti Vabaõhumuuseum korraldab 2022. aastal koos ligi 20 partneriga rahvuskivi 30. sünnipäevale pühendatud lubja-aasta. Sündmusterohke aasta jooksul tutvustakse paekivi ja selle töötlemisel saadud lubja kasutusvõimalusi ehituses. 4. mail 1992. aastal kuulutati paekivi Eestis rahvuskiviks. Selle puhul soovime enam tähelepanu juhtida meie traditsioonilisele ehitusmaterjalile – nii paekivile kui ka sellest valmistatud lubjale. Tänaseni on sajandeid säilinud …
Eesti Vabaõhumuuseumi kogumiku “Suitsutare” artikleid saab nüüd veebis lugeda. Nii need kui muud lugemismaterjali leiab kodulehe menüüst Vana maja omanikule – Keskuse raamatud. SUITSUTARE 7 „Suitsutare 7“ keskendub setude ja Peipsi ääres elavate vene vanausuliste kultuurile. Kogumikus on ülevaade Setumaalt pärit Vanatalo ja peipsivene kaluri elamise pikast teekonnast muuseumisse, vanausuliste usu- ja argikommete käsitlus. Lugeda …
1864. aasta 1. detsembril alustas pastor Ernst Sokolovski (1833-1899) Vändra kirikumõisas kahe kurdi lapse õpetamist. See oli esimene erivajadustega laste kool Eestis. Kaks aastat hiljem, 1866. aastal ehitati Vändra alevikus kooli jaoks spetsiaalne ühele õpetajale ja 20 lapsele mõeldud hoone, millele tehti 1889. aastal omakorda juurdeehitus. See, olemasolevast koolimajast veidi eemal asunud kompleks on tänaseks …
Eesti Vabaõhumuuseumi artiklikogumikust „Suitsutare“ saab lugeda hoonete muuseumisse jõudmise lugusid ning kultuuri- ja ajalooliselt märgiliste teemade käsitlusi. Seitsmes „Suitsutare“ tutvustab setu ja peipsivene temaatikat, kuuendas on juttu kooliteemadest ning viies avab erinevaid teemasid peamiselt 1930. aastatel. Artiklikogumikke saab osta Eesti Vabaõhumuuseumi poest või tellida pakiautomaati, tellimiseks kirjuta aadressil andra@evm.ee. Ühe raamatu hind on 7 eurot. …
Septembri jooksul viisime läbi Tallinna külastavate välisturistide uuringu, et mõista paremini, miks nii vähesed neist jõuavad Eesti Vabaõhumuuseumisse. Selleks uurisime turistide külastusmustreid, sealhulgas reisi eesmärki, reisi planeerimist, huvisid, käitumist ja motivatsiooni, et selle info põhjal püüda välja mõelda võimalusi, kuidas neid muuseumisse meelitada. Uuringus osales 100 välisturisti, kes täitsid veebipõhise küsimustiku Tallinna vanalinnas 13.-24. septembril. …
Kõige kättesaadavam looduslik jõuallikas on läbi aegade olnud tuul. Esimeseks tuulejõudu kasutavaks leiutiseks oli puri, mille vanim kujutis on jäädvustatud 5000 aastat eKr Mesopotaamias. Tuult püüdvad purjed olid omakorda aluseks tuuleveskite leiutamisele. Tuulikute kodumaa on Pärsia, kus aastatest 500-900 pKr on teateid nende eelkäijatest. Need olid eelkõige vee pumpamiseks mõeldud vertikaalse telje ja väikeste purjedega …
Eesti Vabaõhumuuseumis on alates 5. juunist avatud vabaõhunäitus „Tallinlased Õismäe raba asustamas“, mis räägib Õismäe asunduse rajamise ja muutumise lugu 1930. aastatest kuni tänapäevani. Näitusel on kasutatud ohtralt fotosid teiste muuseumide kogudest, arhiividest ja erakogudest. Seni harva näidatud projektimaterjal rõhutab moodsaid jooni 1930. aastate maaarhitektuuris, mida oli omakorda mõjutanud Õismäe asunduse linnalähedane asukoht. Erinevalt teistest …