Septembri jooksul viisime läbi Tallinna külastavate välisturistide uuringu, et mõista paremini, miks nii vähesed neist jõuavad Eesti Vabaõhumuuseumisse. Selleks uurisime turistide külastusmustreid, sealhulgas reisi eesmärki, reisi planeerimist, huvisid, käitumist ja motivatsiooni, et selle info põhjal püüda välja mõelda võimalusi, kuidas neid muuseumisse meelitada. Uuringus osales 100 välisturisti, kes täitsid veebipõhise küsimustiku Tallinna vanalinnas 13.-24. septembril.

Uuringu raamistamiseks töötasime välja mudeli võimalikest põhjustest, miks juba Tallinnas viibivad potentsiaalsed külalised vabaõhumuuseumisse ei jõua, näiteks üldine piirav olukord, huvi, nähtavus, ligipääsetavus, väärarusaamad ja negatiivsed arvamused.

Uuringu tulemused näitavad, et välisturistid, kes valivad Tallinna oma reisisihtkohaks, on väga huvitatud kultuurist ja kultuuripärandist (84%) ja muuseumidest (74%), samuti muudest valdkondadest, millega vabaõhumuuseum seostub, näiteks loodus ja välitegevused (44%) ning toit (41%). Nende andmete põhjal võib järeldada, et  märkimisväärne hulk turiste on potentsiaalsed vabaõhumuuseumi külastajad. Samuti selgus, et sotsiaalmeedia ja internet on reisi planeerimisel kõige eelistatumad teabeallikad (75%), kuigi paljud turistid toetuvad teabe ja nõuannete saamiseks ka kohalikele turismiinfokeskustele (14,7%). Hoolimata sellest, et Eesti Vabaõhumuuseum on nendes kanalites esindatud ja turismiportaalides on muuseumi keskmine hinne kõrge, seisab muuseum siiski silmitsi raskustega, mis takistavad turistidel muuseumi üles leida ning saada täpset ettekujutust sellest, mida see pakub ja kuivõrd see võib nende huvidele vastata. Samuti tuli vastustest välja kujutlus, et muuseum on raskesti ligipääsetav, kuna see asub kesklinnast kaugel. Kui lisada sellele vähesed teadmised ja kogemused teatud riikidest tulnud inimeste seas sellest, missugused muuseumid on vabaõhumuuseumid, siis asetub Eesti Vabaõhumuuseum turistide jaoks hägusasse kategooriasse, mistõttu võivad nad kergemini selle külastuse oma reisikavast kõrvale jätta.

Seega jõudsime järeldusele, et kuuest võimalikust põhjusest kolm on reaalsed takistused, mis piiravad Eesti Vabaõhumuuseumi külastatavust: vabaõhumuuseumi nähtavus nii virtuaalses ruumis kui ka vanalinnas, väärad arusaamad ligipääsetavusest ja väärad arusaamad sellest, mida muuseum pakub, millises vormis ja millistele huvidele.

Nendest andmetest lähtudes peame realistlikuks eesmärgiks Eesti Vabaõhumuuseumisse tuua 5-15% kõigist Tallinna külastajatest (nt 525-1575 inimest 10 500 välisturistist juunis Statistikaameti andmetel). Selleks tuleks tegeleda kolme uuringust välja tulnud takistusega. Lisaks sellele võib uuringus välja töötatud kaheksa turistiprofiili (naaberriikidest pärit külastajad, kruiisireisijad, pensionäride rühmad, üliõpilased, Balti riikides reisijad, lastega pered, jalgratturid ja teadlased akadeemilistel reisidel) käsitlemine aidata muuta meetmeid individuaalsemaks ja konkreetsemaks, lähtudes nende rühmade erinevatest vajadustest ja huvidest.

Lõpuks võib käesolev uuring olla lähtepunktiks edasistele analüüsidele, hüpoteesi uuesti testimisele, samuti järelmeetmete võtmisele järgmisel kõrghooajal, et luua andmekorpus ja võrrelda neid, et saada väärtuslikumaid andmeid, mille põhjal saab täpsemalt tegutseda.

Uuringu viisid läbi Chiara Cavarero ja Inés Ferrando Vidal.

Lisainfo:
Uuringu pikem versioon inglise keeles.
Inés Ferrando Vidal’i esitlus Kolu kõrtsis 8. oktoobril 2021.
Esitluse slaidid.