Saku valla keskuseks oli varem mõisast linnulennult viie kilomeetri kaugusel asuv Kajamaa küla. 1869. aastal püstitati sinna Saku kogukonnamaja, kus Eestimaa kubermangule iseloomulikult paiknesid ühe katuse all nii vallavalitsus kui -kool. 1890. aastal liideti Saku vald Saue vallaga ning hoone jäi sestsaadik üksnes kooli käsutusse.
1921. aastal iseseisev Saku vald taastati ning vallavalitsus asus uuesti tööle Kajamaa koolimajas. Kuna iseseisvas Eestis kehtestati 4-klassiline kohustuslik kooliharidus, hakkas peagi kimbutama ruuminappus, pealegi oli hoone juba üsna amortiseerunud, mistõttu otsustas Saku valla nõukogu juba 1922. aastal, et tuleb ehitada uus kivist kooli- ja vallamaja.
Kooli- ja vallamaja esimese projekti valmistas 1923. aastal Harju maainsener Karl Treumann (alates 1940. aastast Karl Tarvas). 9×18 sülla suurusesse telliskivihoonesse oli ette nähtud kolm klassiruumi, näitelavaga saal, internaadi ruumid, vallavalitsuse kantselei, ooteruum, arestikambrid ning kooliõpetajate ja vallaametnike jaoks 5 korterit.
1924. aastal leidis Saku volikogu, et kuna arhitekt Treumanni poolt kavandatud hoone ülalpidamine läheks tulevikus kalliks, tuleb teha väiksem plaan. Uue projekti valmistas 1927. aastal Teedeministeeriumi ehitustehnik Johannes Pikkov. Algselt oli projekt koostatud üksnes vallavalitsuse tarbeks, kuid see kohandati ka kooli- ja rahvamaja jaoks.
Hoone nurgakivi pandi 31. juulil 1927, kuid majanduskriisi tõttu ehitati hoonet mitu aastat. 1927. aasta sügiseks jõudsid lõpule müüritööd, mida tegid 402 600 marga eest Peeter Bessubov ja Aleksei Sõbin. Katuse alla sai hoone 1929. aasta suvel, mil algselt plaanitud tsementkividest katuse asemel pani tsinkplekk-katuse Tallinna ettevõtja Karl Puju. 1931. aastal alustas Peeter Bessubov esimese korruse sisetöödega ja pani majale ette aknad-uksed. 1934. aasta sügiseks oli täiesti valmis hoone alumine korrus, kus paiknesid vallavalitsus, üks klassiruum ja avar näitelavaga saal. Teise korruse vallasekretäri ja kooliõpetaja korterid olid avamise ajaks veel lõplikult valmis ehitamata.
Eestis ainulaadne, kolme eri funktsiooni jaoks mõeldud kogukonnamaja õnnistati pidulikult 30. septembril 1934 Hageri õpetaja praost Konstantin Thomsoni poolt. Selleks ajaks oli ehitus läinud maksma 28 924 krooni 73 senti, millest töötasud moodustasid 8776 krooni. Ehitust oli suuresti toetanud vallale mitme aasta tööstusmaksu ette makstes AS Saku Õlletehas. 1936. aastal avati majas teine klassiruum ja Saku 6-klassiline kool kolis vanast lõplikult uude majja. Vallavalitsus paiknes siin 1939. aastani, mil Saku liideti Tõdva vallaga.
Hiljem Kajamaa nime saanud kool töötas hoones paralleelselt rahvamajaga 1971. aastani. Samal aastal hävis tulekahjus ligiduses olnud vana valla- ja koolimaja. Pärast seda seisis uus hoone 19 aastat ilma suurema kasutuseta, kuni 1990. aastal avati uuesti Kajamaa Lasteaed-Algkoolina, mis on praeguseks kasvanud põhikooliks.
Koostas Hanno Talving