Ülal: Ärma talu häärber 1920. aastate algul. Illu Erma erakogu.
Eesti taluelamute hulgas oli üks kõige esinduslikumaid ja suursugusemaid Raikkülas Raela külas asunud Ärma häärber. Üllatav on sellist maja leida ühest majanduslikult suhteliselt keskmisel järjel olnud Lõuna-Harjumaa külast. Ärma polnud nii suur ega rikas nagu Mulgimaa talud, kuid Ado Erma oli kõvasti üle keskmise ettevõtlik ja lahtise mõistusega peremees, kes muutis oma talu üpris moodsaks ja edukaks. Esimese maailmasõja ajal ehitatud valgeks krohvitud, tsementkivist viilkatuse ja tihedaruuduliste suurte akendega tellishoone (põhikorruse pindala 230 m²) muutis omanäoliseks esifassaadi kõrge lainelise viiluservaga katuseärkel. Pidulikkust lisas nelja sambaga lahtine eeskoda, mille peal oli rinnatisega rõdu. Samasugune rõdu oli ka otsaseinas asunud kumeral väljaastel. Maja aiapoolsel tagaküljel oli kinnine rõdu ehk veranda, mis on olnud kasutusel toana ning kust pääses ka otse aeda. Maja põhikorrusel oli suur eeskoda, seitse elutuba, köök ja sahver ning väike esik. Teisel korrusel paiknes kaks eraldi sissekäiguga korterit: vasakus tiivas oli avar esik, kaks elutuba, üks neist eriti suur (üle 28 m²), uksega lahtisele rõdule, ning avar köök, kust pääses teisele rõdule. Teises korteris oli üks elutuba ja köök. Hoone parempoolsest, majandusuksest pääses maja all asuvasse avarasse keldrisse.
Häärberi tagakülg 1920. aastail. Illu Erma erakogu.
Välisilmelt meenutab maja paljuski Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroos projekteeritud hoonet, mille kavand ilmus 1914. aastal ajakirjas Talu. Selle järgi oli ehitatud Mulgimaal Abja vallas Suure-Losu talu praeguseks hävinud esinduslik elumaja. Pole võimatu, et ka Ärma talu peahoone ehitamisel on aluseks võetud K. Burmani ja A. Perna 1914. aasta projekt.
Talumaja esikülg. Karl Burman ja Artur Perna. Ajakiri Talu 1914.
Talumaja põhiplaan. Karl Burman ja Artur Perna. Ajakiri Talu 1914.
Sellele viitab väga suur kokkulangevus ruumijaotuses, ehkki leidub ka lahknevusi. Välisilmes hakkab kõigepealt silma katus: projektis on majal kelpkatus, Ärmal aga viilkatus, erinev on majadel ka ärkli väliskuju. Mõõtmeilt on hooned üpris ühesuurused, ruumide kõrgusedki ei erine kuigi palju, mõlemal on neli korstnat. Eriti sarnane on hoonete põhikorruse keskosa. Mõlema maja peasissekäik läheb lahtisest trepikojast edasi avarasse eeskotta, kust pääseb vasakule saali, siis söögituppa, trepi kaudu teisele korrusele ning paremal asuvasse tuppa, kus projekti järgi oli kabinet. Seal asuvad mõlemal pool kahekordseid tiibuksi eeskotta avanevad väikesed ruumid, kus projekti järgi oli ühes, Ärmal aga mõlemas ruumis väljakäik. Esiku tagumises otsas on diagonaalsein, kust pääseb laia tiibukse kaudu (söögi)tuppa, mille kõrval paremal on väiksem (puhveti)tuba ning selle kõrval köök. Söögitoast vasakul on mõlemal majal kumera väljaastega (magamis)tuba ning maja tagaküljel väljaastes kinnine veranda, mis Ärmal on kaugemale väljaulatuv ja suurem.
Erinevalt Burmani ja Perna projektist on Ärmal ära jäetud teine magamistuba, mille arvelt on saal palju avaram: koos kumera väljaastega üle 35 m². Suuremaid erinevusi on maja parempoolses otsas, mis Burmani-Perna projektis oli mõeldud talu tööpere jaoks. Projektil on teine sissekäik hoone tagaküljel, Ärmal aga maja otsas. Kui projekti järgi oli tööperele ette nähtud 3 tuba, siis Ärmal on samas osas trepikoda, sahver ja üks suur tuba. Mõlema maja all köögipoolses otsas on avar kelder. Muudest erinevustest märkigem veel, et Ärmal polnud vannituba, põhikorruse eluruumide kütmiseks oli seal tervelt seitse ahju ja soemüüriga pliit. Burmani-Perna projekti järgi pidi põhikorruse ära kütma neli suurt ahju, mis kõik soojendasid mitut ruumi, ning soemüüriga köögipliit. Tõenäoliselt on Ärma majas ahje uuendatud ja muidki ümberehitusi tehtud vastavalt uutele vajadustele.
Ärma maja põhiplaan, 1992. RA, LVMA.532.3.9036.
Arhiivis on talletatud ainult ühed Ärma talu peahoone plaanijoonised. Paraku on need koostatud alles aastal 1992, mil hoone müüdi eravaldusse. See tähendab, et teadmata jääb sealsete ruumide algupärane asetus ja otstarve. Pärast Teist maailmasõda, kui omanikud olid 1944. a Eestist lahkunud, anti talu 1948. a üle Raikküla Põllumajandusühistule, kohe seejärel oli majas lühikest aega pisikese Raela küla kolhoosi Ühisel Jõul kontor. 1950.-1960. aastail kasutasid maja õppehoonena kohalik lastekodu, seejärel eriinternaatkool. Hiljem olid seal kohaliku kolhoosi korterid. 1992. aastal müüdi hoone eravaldusse, ent majal ei vedanud uue omanikuga. Selle tulemusena on ainulaadne ja väga väärtuslik taluarhitektuuri näide praeguseks lakanud olemast.
Ärma maja 1986. Mahtra Talurahvamuuseum 3849: 8.
Ärma maja 1999. Heiki Pärdi.
Ärma maja 2014. Heiki Pärdi.
Peale silmapaistva arhitektuuri jääb Raela Ärma talu Eesti aja- ja kultuurilukku ka sealt pärit inimeste kaudu. Talu peretütar Anna Erma (1884-1974) oli inimene, keda ajakirjanduses on ristitud Eesti Florence Nightingale´iks, sest ta asutas Eesti haiglaõdede liidu ning juhtis Tartu Ülikooli juurde loodud õdede kooli. Ärma talu perest on veel pärit nahakunstniku, Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia endise õppejõu Illu Erma, aga ka poliitiku ja muuseumitegelase Tõnis Lukase juured.
Tekst: Heiki Pärdi