talu ajalugu

Kuidas uurida oma talu ajalugu?

Oma talu ajaloo uurimine on põnev ja tore ettevõtmine, aga nõuab ka rohkelt aega ja kannatlikust. Mitmed talu ajalooga seotud materjalid on digiteeritud ja andmebaasidesse kantud, nii on väga palju võimalik teada saada koduarvuti tagant lahkumata.

Ajaloolisi materjale sisaldavad andmebaasid lähtuvad aga paljuski omaaegsest haldusjaotusest ja samuti on ajas muutunud ka külade ja talude nimekujud. Seega, kui esimesed otsi-tulemused kohe sobivaid vastuseid ei anna, siis ei tasu alla anda, vaid tuleb katsetada erinevate päringute ja otsi-sõnadega. Suureks abiks on kindlasti hästi tehtud eeltöö ja andmebaaside juures olevad abitekstid.

Eeltöö

Oma talu ajaloo uurimise teeb lihtsamaks see, kui välja selgitada, millise kihelkonna ja mõisa alla talu 19. sajandil kuulus. Abiks on seejuures näiteks Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus.

Samuti tasub läbi mõelda, millised võisid olla talu omaaegsed nimekujud. Nii võib näiteks Jaani-Aadu talu esineda andmebaasides kui Jaani-Ado, Jani-Ado või lihtsalt Jaani. Ära ei tasu unustada ka, et mõnda allikasse võib talu nimi olla kirja pandud kirillitsas.

Fotod

Vanu fotosid leiab Rahvusarhiivi fotode andmebaasist Fotis või Muuseumite veebiväravast MuIS. Täpselt oma talu nime järgi foto leidmine on väga suur vedamine. Otsisõnana tasub proovida ka näiteks oma küla või kihelkonna nime.

Toredat võimalust lähikonna vanade fotode avastamiseks pakub ajalooliste fotode keskkond Ajapaik. Piirkonna paremad tundjad saavad seal aidata fotosid täpsemalt kaardile sättida või siis hoopis püüda vanu fotosid üle pildistada.

Kaardid ja taluplaanid

Vanu kaarte leiab Rahvusarhiivi kaartide andmebaasist. Vanemaid kui 1917. aasta kaarte tasub otsida mõisa järgi. Talude vanemad kaardid on andmebaasis seotud mõisaga, mille maadest nad hiljem eraldati. Talukaardid aastatest 1917 – 1950 on seotud vastava vallaga.

Kui te täpset mõisa nime ei tea, siis võib kasutada ka kaardiotsingut, märkides kaardil sobiva piirkonna. Võite otsingut kitsendada, märkides teemaks “taluplaan”.

Täpsemad juhised kaartide andmebaasi kasutamiseks leiab siit.

Dokumendid

Kel on huvi ja soovi veelgi põhjalikumalt oma talu ajalugu uurida, siis tuleb pöörduda arhiividokumentide poole. Kõik olulisemad talu ajalugu puudutavad dokumendid on koondunud Rahvusarhiivi.

Adramaarevisjonid ja vakuraamatud annavad ülevaate talu suurusest, seal elanud inimestest ja loomadest ning sellest, palju tuli talu pealt maksu tasuda. Varasemad adramaarevisjonid on ka publitseeritud ja raamatu kujul huvilistele kättesaadavad. Nendega saab tutvuda näiteks Rahvusarhiivi uurimissaalides.

Talus elanud inimeste kohta annavad parima ülevaate hingeloendid, kirikute peronaalraamatud ja vallaelanike nimekirjad. Need on suuremas jaos digiteeritud ja kättesaadavad Rahvusarhiivi digiteeritud allikate keskkonnas Saaga.

Samuti leidub Rahvusarhiivis talude rendi- ja ostu-müügilepinguid. Pärnumaa talude kohta on koostatud ka päriseks ostetud talude andmebaas.

 

Liisi Taimre, Rahvusarhiiv

 

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga