Uncategorized @et

1930. aastate teisel poolel ehitati Tallinna külje alla Õismäe uusasundusse kaks erilaadset talu – Lagle ja Hälli. Riigi kulul ehitatud taludest plaaniti üks anda pärast valmimist „võtmed-kätte“ põhimõttel pidulikult üle ühele väljapaistvale kirjanikule (Lagle), kelleks osutus August Mälk ja teine lasterikkale riigiametnikule (Hälli). Lagle talu hoonestusprojekt telliti Põllutöökoja Ehitustalitusest, kus selle 1936 koostas Edgar Velbri. …

Ühe erilise maja lugu: Lagle talu Read More »

1921. aastal toimus noores Eesti Vabariigis rahvusvaheline arhitektuurikonkurss uute koolimajade saamiseks. Konkurss osutus kõrgetasemeliseks, laekus üle poolesaja töö ning selles osalesid lisaks kodumaistele spetsialistidele rida arhitekte Soomest ning Lätist. Võidutööde alusel püstitati mitmed tähelepanuväärsed koolimajad nagu näiteks Rapla, Püssi ja Viimsi algkooli hoone. 1930. aasta veebruaris kuulutas Haridusministeerium välja teise arhitektuurikonkursi ajakohaste koolimajade projektide saamiseks. …

Ühe erilise maja lugu: Metsapoole koolimaja Read More »

Johan Clauseni savi- ja tellisetööstus „Estošamott“ Johan Clausen abikaasa Tamaraga. Foto: Elvi Nassar. Petserimaal Meremäe vallas Kütllätüvä külas tegutses Eestisse elama asunud taanlasest ettevõtja Johan Clauseni  savi ja šamottkivi tööstus „Estošamott“. Varasemalt tegutses Clausen teedeehituses asfalteerimisettevõttega Ingenieur-Büro-Agentur-Asfaltierung, mille asutas 1923. aastal ning andis tööd 20-25 inimesele. Kohaliku toorainega asfalteerimistöid tegi ettevõte Tallinnas, Tartus, Võrus ja …

Setomaa ehitustööstusel oli rahvusvahelist haaret Read More »

Eelmist lugu sarjast “Kagu-Eesti ehitustööstused” saab lugeda siit. 1890. aastate Vene impeeriumis toimunud tööstusliku arengu raames kasvas 19. sajandi lõpukümnendil Eesti aladel keraamikatööstus. Sel perioodil rajati Sindi auru-telliskivitehas kui ka Valtu telliskivitehas, mille toodangu ulatus oli miljonites ühikutes. Võru- ja Setomaal tunti nii öelda ehtsat potisavi ning sellest hakati valmistama ahjupotte kui ka telliseid. Tollase …

Luhamaa nulga Nikolai ja Aleksander Vungi savi- ja tellisetööstus Read More »

Esimest lugu sarjast “Kagu-Eesti ehitustööstused” saab lugeda siit. Iseseisvuse saavutamise järel oli noore Eesti riigi eesmärgiks majandusliku sõltumatuse saavutamine. Riikliku poliitikaga soositi enam kohalike loodus- ja maavarade kasutamist ning importkaupade sisseveo piiramist. Üheks taoliseks valdkonnaks oli kohaliku keraamikatööstuse arendamine. Selleks oli tarvis savi leiukohtades teha kindlaks selle kvaliteet ning huvipakkuvale ettevõtjale anda kaevandamisõigus. Kagu-Eesti tooraine …

Kagu-Eesti esimene tulekindla savi kaevandus Read More »

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraator Elvi Nassar on uurinud Kagu-Eesti ehitusmaterjalide tööstust. Järgnev lugu põhineb Seto Instituudi Setomaa kogumikust 5: Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist ilmunud Nassari artiklil “Ehitusmaterjalide tööstusest Petserimaal 1920.-1930. aastatel”, lk. 144-218. Vabadussõja järel laienes Eestimaa kahe maakonna võrra – Valgamaa ja Petserimaa. Viimase piiridesse jääb ajalooline Setomaa. Noor Eesti riik hakkas jõudsalt …

Ehitusmaterjalide tööstus Petserimaal Read More »