1921. aastal toimus noores Eesti Vabariigis rahvusvaheline arhitektuurikonkurss uute koolimajade saamiseks. Konkurss osutus kõrgetasemeliseks, laekus üle poolesaja töö ning selles osalesid lisaks kodumaistele spetsialistidele rida arhitekte Soomest ning Lätist. Võidutööde alusel püstitati mitmed tähelepanuväärsed koolimajad nagu näiteks Rapla, Püssi ja Viimsi algkooli hoone.
1930. aasta veebruaris kuulutas Haridusministeerium välja teise arhitektuurikonkursi ajakohaste koolimajade projektide saamiseks. Projektide esitamiseks anti väga lühike tähtaeg, 2. mai 1930. Lisaks keelas Eesti Arhitektide Ühing vastuolude tõttu võistluse korraldajatega oma liikmetel konkursis osaleda, mistõttu laekus kõigest 23 võistlustööd. Konkursil osalesid üksnes Eesti autorid ning kuigi nende hulgas olid ka mõned nimekad arhitektid nagu Aleksandr Wladovsky ja Edgar Velberg (aastast 1936 Velbri), olid ülejäänud suhteliselt teisejärgulised tegijad, mistõttu on teist arhitektuurikonkurssi hinnatud üldiselt läbikukkunuks. Ka võistlustöid vaaginud žürii pidas saaki kesiseks – esimesi preemiaid välja ei antud ning leiti, et edaspidi tuleks korraldada uus konkurss.
Metsapoole koolimaja 1935. aastal. Metsapoole põhikooli kogu, foto: M. Õnnis.
Vaatamata kõigele on Eestis 1930. aasta konkursil auhinnatud kavandite alusel ehitatud siiski kümmekond koolimaja. Populaarseimaks osutus Eesti Põllumeeste Keskseltsi ehitustalituse projekt „Valgus II“ tüüp IV, mis nägi ette U-kujulise põhiplaaniga murtud katusega puithoonet. Selle alumisel korrusel paiknesid kolm klassiruumi, käsitööklass ja koridor-võimla ning mansardkorrusel internaadiruumid ja õpetajate korterid. Kuna võistlustöö „Valgus II“ esitati Eesti Põllumeeste Keskseltsi nime alt, pole selle autor teada. Projekti autoriks on peetud insener Richard Kasikovi, kuid dokumentaalset kinnitust sellele pole.
Põhikooli esimese korruse põhiplaan. Allikas: Rahvusarhiiv, foto: Hanno Talving.
Pärnumaa Metsapoole (kuni 1935 Treimanni) algkooli hoonele pandi nurgakivi 23. augustil 1931 ning hoone pühitseti 16. oktoobril 1932. Koolimaja ehitas tuntud Pärnu ettevõtja ja insener Erich Klein, kes sai töö eest tasuks 18 750 krooni. Metsapoole koolimaja aluseks olnud projekti „Valgus II“ võib pidada kahtlemata vanamoodsaks, eriti kui seda võrrelda 1930. aastate teisel poolel Pärnumaale püstitatud funktsionalistlike Laatre, Massiaru või Sauga algkooli hoonetega. Vaatamata sellele rahuldab ilma oluliste ümberehitusteta säilinud koolimaja tänaseni Metsapoole algkooli vajadusi.
Metsapoole põhikooli mansardkorrus. Rahvusarhiiv, foto: Hanno Talving.
Täpselt samasuguse projekti järgi püstitati Eestis veel Luunja, Urvaste, Saulepi ja Võsu koolimaja. Kaks esimest on tänaseks hävinenud. Võsul töötab samuti tänini kool, kuid hoonele on tehtud nõukogude ajal juurdeehitus. Praktiliselt algsel kujul on säilinud ka Saulepi algkooli hoone, kus tegutseb praegu seltsimaja.
Koostas ja kaanefoto pildistas Hanno Talving.