fbpx

ühe erilise maja lugu

Ühe erilise maja lugu: Kalzenau juugendlik maja Mõisakülas

Jäta kommentaar / Määratlemata / By

Enne Esimest maailmasõda moes olnud juugendstiili esindas Eestis eriti ilmekalt tänu arhitekt Georg Hellatile eesti-läti linn Valga. Juugendist ei jäänud puutamata isegi väikesed alevid. Kas Valga mõjul (raudteeühendus!) või Riiast tulnud tuultest oli juugendiga nakatatud ka väike raudteeasula Mõisaküla. 20. sajandi algul väga hoogsalt arenenud alevis kerkis tollal maju nagu seeni pärast vihma. Kõrvuti raudteetaristuga …

Ühe erilise maja lugu: Kalzenau juugendlik maja Mõisakülas Read More »

Ühe erilise muuseumimaja lugu: Töökmani kõrts-restoran

Jäta kommentaar / Lugu, Lugu, Lugu / By

Seoses muuseumi ekspositsiooni avamise 60. aastapäevaga käsitleme käesolevas erilise maja loos üht vähetuntud muuseumihoonet, mis jäi keeruliste olude sunnil küll lõpuni püstitamata, kuid sellest hoolimata suutis üsna märkamatult jäädvustuda muuseumi külastajate ja ka siinse piirkonna elanikke mällu. Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni eesmärk on alati olnud anda läbilõige ja ettekujutus Eesti rahvaarhitektuurist, millel on oma koht nii taludel …

Ühe erilise muuseumimaja lugu: Töökmani kõrts-restoran Read More »

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila

Jäta kommentaar / Lugu / By

Kopli lahe läänekaldal asuva itaaliapärase nimega Rocca al Mare suvemõisa ajalugu ulatub 19. sajandi keskpaika, mil Tallinna pürjermeister Arthur Girard de Soucanton rajas siia looduskaunisse kohta oma perekondliku suvituskoha. Siinsetest hoonetest kujunes välja omaette pansionitaoline suvitusvillade rajoon, mis sai tõuke 19. ja 20. sajandi vahetusel kuurortides levima hakanud suvitusviisist. 19. sajandi teisest poolest alates püstitati …

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila Read More »

Kajamaa koolimaja 2008

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja

Jäta kommentaar / Määratlemata / By

Saku valla keskuseks oli varem mõisast linnulennult viie kilomeetri kaugusel asuv Kajamaa küla. 1869. aastal püstitati sinna Saku kogukonnamaja, kus Eestimaa kubermangule iseloomulikult paiknesid ühe katuse all nii vallavalitsus kui -kool. 1890. aastal liideti Saku vald Saue vallaga ning hoone jäi sestsaadik üksnes kooli käsutusse. 1921. aastal iseseisev Saku vald taastati ning vallavalitsus asus uuesti …

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja Read More »

Ühe erilise maja lugu: Tori vallamaja

Jäta kommentaar / Meelespea / By

9. juulil 1889. aastal hakkas Balti kubermangudes kehtima Vene keisririigis 1864. aastal välja töötatud kohtusüsteem. 1889. aasta reformiga kaotati Eesti-, Liivi- ja Kuramaal senised seisuslikud kohtud, kohtute asjaajamiskeeleks kinnitati vene keel. Nimetatud kohtureform oli Eesti vallamajade arenguloo üheks olulisemaks mõjutajaks. 1889. aastal siin jõustunud seaduste ja määrustega kehtestati kindlad nõuded kohtupidamise ruumidele, mis tähendas et …

Ühe erilise maja lugu: Tori vallamaja Read More »

Ühe erilise maja lugu: Vana-Kuuste vallamaja

Jäta kommentaar / Meelespea / By

Tõenäoliselt on ainult üksikuid hoonetüüpe, mille puhul saab raudselt öelda, et see on omasuguste hulgas kõige esimene ehitis. Pole ju võimalik enam kindlaks teha, milline on Eesti esimene ehk vanim mõisahoone, koolimaja või kirik. Erandiks on siin vallamajad, mille puhul on see täpselt teada. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadustega loodi Eesti- ja Liivimaal vallakohtud, mis …

Ühe erilise maja lugu: Vana-Kuuste vallamaja Read More »