kütja meelespea

Ahjukütja meelespea

Ahju kütmise teeb tõhusaks ja mõistlikuks järgmiste sammude järgimine.

  • Ava siiber ja hoia seda kogu kütmise ajal täielikult avatud asendis. See olgu ahjukütja alatine ja vankumatu teadmine!
  • Eemalda koldest vana tuhk. Enne tuha ladustamist veendu, et see on täielikult maha jahtunud ja ei sisalda hõõguvaid osakesi. Pane tuhk mittepõlevast materjalist anumasse.
  • Veendu tõmbe olemasolus. Mitu päeva kütmata ahi on jahtunud niivõrd palju, et tõmme kaob – nii ei saa koldetäis korralikult põleda, ahi ei lähe piisavalt soojaks ja lõõridesse tekib pigi. Seepärast tuleb pikalt kütmata ahju korstnalõõri kõigepealt eelsoojendada: algul tee koldesse väike tuli, näiteks ainult paberi ja pilbastega. Kui kaua kütmata ahju kohe valusat tuld teha, võib ahju kergesti lõhki kütta.
  • Küta kuivade halupuudega, mis on vähemalt eelmisel päeval tuppa toodud ja kuivatatud ahju peal või ahjuukse ees. Õuest toodud puit võib olla niiske ja langetada märkimisväärselt ahju kasutegurit. Näiteks alla 20% niiskusega puidu põlemisel on leegi tipus temperatuur 1200°C, märja puidu põlemisel on see alla 900°C. Nii madala temperatuuri juures tekib korstnasse tuleohtlik pigi. Lisaks ei põle kõik puugaasid ära ja korstnast paisatakse välja väga palju õhku saastavaid aineid.
  • Parimad küttepuud on lepp, haab ning kask, kuna neil on kõrge kütteväärtus. Halu keskmine läbimõõt võiks olla 10 cm ja korraga tuleks kasutada võimalikult ühtlase läbimõõduga halgusid.
  • Tee nii: aseta halud kenade, 1 cm vahega koldesse nii, et puud ei puutu vastu koldeseinu ning asetsevad koldesuust võimalikult eemale. Puud ei tohi täita rohkem kui 2/3 kolde mahust. Halgude peale tee pilbastest tulehakatis. Süüdata tuleb alati pealt, et vältida süütamise hetkel liigse suitsu tekkimist, mis takistab põlemist.
  • Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle õhku saab. Selle tõttu tuleb õhk koldesse läbi sisemise koldeukse (tõmbeukse). Kui puud on süttinud, pane ahju tõmbeuks kinni, kuid ahju välimine uks jäta esialgu lahti. Kütmise algul on lõõrid veel külmad ja kui ahju välisuks kokku lükata, kondenseeruvad veeaurud ja lõõri seintele tekib tõrv. Kui puud on umbes 10-20 minuti pärast juba intensiivselt põlema hakanud (leek on kollane ja suunatud üles, ahjust kostub iseloomulikku mühinat), võib välisukse koomale lükata, jättes umbes 10 cm suurune vahe. Restkolde puhul (levinud puuküttega pliidid) sulge koldeuks täielikult, kui puud on üleni leekides. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.
  • Nii köeb ahi umbes kaks tundi.
  • Välisukse võib lõplikult sulgeda alles siis, kui leeki pole näha ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed. Sega hõõguvad söed korralikult läbi ja lükka ühtlase kihina koldepõhjale laiali. Seejärel sulge ahju välisuks.
  • Ära kiirusta siibri sulgemisega. Kõige ohutum siibri sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu ja need on täiesti tumenenud. Pärast ukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit.

Lühike meelespea:

  • Kasuta kuiva puitu
  • Ava siiber
  • Süüta tuli pealtpoolt
  • Taga piisav õhu juurdevool
  • Sulge siiber, kui söed on tumenenud
  • Vähemalt kord aastas puhasta korsten ja küttekolded

Kas teadsid, et:

  • Siibrid peavad jääma vähemalt 3% avatuks. Siis saab siibri sulgeda teadmisega, et kui mõni süsi veel hõõgub, liiguvad tekkinud gaasid lõõripidi välja, mitte ei leki eluruumi.
  • Ahju võib tule teha üks, kaks või isegi kolm korda päevas, olenevalt ilmast. Reegel on, et kahe põlemise vahele peaks jääma vähemalt kaheksa tundi, kuna väiksema ajavahega ei jahtu ahi piisavalt. Liigkütmine on üks hoonete süttimise levinumatest põhjustest.
  • Ruumis, kus küttekollet kasutatakse, peab olema piisavalt õhku. Kui puidu põlemisel on leek hele ja kollane, on õhu juurdevool piisav. Kui leek on tume- või purpurpunane, on tulel liiga vähe õhku.
  • Puuliikidel on erinev kütteväärtus, see tuleneb kuivaine tihedusest. Sel põhjusel on oluline puude kogust kaaluda ja kasutada võimalusel ühel kütmiskorral ühte liiki puid.
  • Olmejäätmed ei ole ahjus põletamiseks, sest prügi põletamine küttekoldes suurendab tahmapõlengu ohtu ning mõjub kütteseadmele halvasti. Samuti pole plasti, kummi ja muude taoliste sünteetiliste materjalide põletamine kindlasti ka keskkonnasõbralik teguviis.
  • Korterelamus tuleb puhastustööde läbiviimiseks kutseline korstnapühkija kutsuda igal aastal, eramajas võib majaomanik neli aastat ise puhastada, igal viiendal aastal tuleb kutseline korstnapühkija kutsuda.
  • Ohutuse tagab vingugaasiandur, mille parim koht on eluruumi laes.

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga