Käesoleval suvel viib uuringufirma Kantar Emor Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi uuringu „Maapiirkondade eramajaomanike renoveerimisvõimekus ja valmidus“. Uuringu eesmärk on saada ülevaade kuni aastani 2000 ehitatud ja väljaspool Eesti suuremaid linnu paiknevate eramajade tegelikust olukorrast. Sihiks on teada saada inimeste hoiakud maja energiatõhusamaks muutmise suhtes ning kuidas omanikud hindavad oma elamute kultuuriväärtust. Küsitluses osaleb üle Eesti ligi tuhatkond eramajaomanikku. Uuringus vastajad on valitud juhuvalimina eramajaomanike hulgast, kelle hooned jäävad väljapoole maa- ja piirkondlikke keskuseid.

“Seni on Eesti Vabaõhumuuseum oma uurimis-, koolitus- ja nõustamistegevuses keskendunud pigem enne 1945. aastat ehitatud hoonetele ja nende omanikele, aga vajadus on ajalises vaates edasi liikuda,“ kommenteeris vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri osakonna projektide peaspetsialist Elo Lutsepp. “Tegelikult pole vahet, kas palk- või kivihoone on ehitatud enne või pärast suurt sõda. Konstruktsioonist lähtuvad ehituslahendused ja probleemid on enamasti samad”.

Küsitluse lisaväärtuseks muuseumile on teave selle kohta, kuivõrd majaomanikud ise oskavad tähelepanu pöörata oma hoonete arhitektuursetele väärtustele. Sageli ei tule inimestele mõttessegi, et ka nõukogude perioodil ehitatud hoonetel võib olla kultuuriväärtus ja tegu on arhitektide loominguga. Uuringuga tõmmatakse tähelepanu ka sellele aspektile.

Uuring on osa teadusarendusprojektist LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaratonist, mille eesmärgiks on töötada välja lahendused hoonete energiatõhusaks uuendamiseks. Eesti Vabaõhumuuseum on üks seitsmeteistkümnest projektipartnerist. Riik on KredExi kaudu toetanud eramajade renoveerimist juba kümme aastat. Renoveerimismaratoni ülesandeks on välja töötada tehnilisi lahendusi eramute energiatõhususe tõstmiseks ja suurendada eramajaomanike teadlikkust renoveerimisevajadustest ja -lahendusest.

Uuringu tulemused avaldatakse sügisel.

Kaanefoto: Vaade Lihula linnale. Aleksander Kaasik. CC BY-SA 3.0.