16.-18. augustini toimus Eesti Vabaõhumuuseumis traditsiooniline onnilaager, kus lapsed püstitasid oma kätega metsa kuus onni, mis koos eelmistel aastatel laagris ehitatud onnidega moodustavad omaette vaatamisväärsuse – onniküla.

Kui varasematel aastatel on laagris arhitektuurikoolile omaselt keskendutud põlisrahvaste onnitüüpidega tutvumisele ning nende ehitamisele, siis sel aastal oli fookuses ka küla ning selles erinevat eesmärki täitvad hooned. Nii algaski kolmepäevane lastelaager ühise aruteluga, millised ehitised peaksid ühes külas olemas olema ja milleks. Inspiratsiooni käidi kogumas ka muuseumi hoonetega tutvudes.

„Lastel oli palju huvitavaid mõtteid, mille seast valiti parimad välja ja moodustati töörühmad,“ rääkis onnilaagri korraldaja Piret Anier. „Põnevamateks ideedeks olid kõrts, saun, kirik, nõiamaja ja tuulegeneraator.“ Valminud onnidest pooled olid siiski mõeldud elamiseks, üks kiirabi-apteegiks ja üks jahi- ja luuretorniks. Onnid on nii ühekordsed kui ka mitmetasandilised.

Ehitusmaterjalidena olid kasutusel nii oksad, pilliroog, saepuidu jäägid, laastud kui ka näiteks kohapeal valmistatud mustikamoos, mida kasutati siltidele kirjutamiseks. Taaskasutati ka eelmiste aastate onnidest pärit ehitusmaterjali.

Lapsed õppisid laagris arhitektide ja varasematest laagritest välja kasvanud juhendajate käe all ohutult kasutama päris tööriistu – saage, kirveid ja nuge, mis olid teritatud ja vahedad. Lisaks puitmaterjalile olid kasutuses ka looduslikust materjalist nöörid, millest paikapidavate sõlmede tegemine oli paljudele lastele esmakordne kogemus. Et võimalikult vähe elavaid puid kahjustada, kasutati naelu minimaalselt.

Onnilaager toimus EVM maaarhitektuurikeskuse ja Arhitektuurikooli koostöös kaheksandat korda. Laagris osales 30 last vanuses 10-15 aastat, nende seas oli nii maa- kui ka linnalapsi. Kolmandik osalejatest olid varasema onnilaagri kogemusega. Kolme päeva jooksul ehitasid lapsed valmis kuus onni. Kokku on külas üheksa onni, millest kolm on hästisäilinud onnid varasematest aastatest. Onnid asuvad Köstriaseme talu vastas linnapoolses metsas ning ootavad huvilisi uudistama ja ära arvama, milline nendest on püstkoda, kuppelonn või tunnelonn.