Eestis on üks erandlik talu, kus kunagi on ehitatud hulk hooneid valubetoonist – kõik erilised majad. Viljandimaalt pärit Tõnis Andrese poeg Kurrikoff (1858-1934) ostis 1909 Tartumaalt Suure-Ulila mõisast kolm talukohta (Matto, Kässo ja Pedo) ning hiljem lisaks veel kaks. Ta ühendas need üheks suureks Jürgenhofi ehk Seieri taluks, millel olid maad algul ligi 200 ha, kuid 1939. aastaks aga 358 ha. T. Kurrikoff oli ka osanik Ülenurme ja Ulila Elektri- ja Turbatööstuse osaühisuses, mis 1927. aastal läks pankrotti. Nõukogude ajal läks suurtalu kohaliku Uula sovhoosi kätte, kes rajas siia oma keskuse. Keerulised ajad ei ole sealseile hooneile halastanud, mõned neist on praegu väga kehvas seisukorras.
Tõnis Kurrikoff ehitas oma talus väga palju. Betoonhoonete kavandid koostas ilmselt ise. Nendest on näha, et kuigi ta oli täielik asjaarmastaja joonestamise ja projekteerimise alal, aga praktilise meele ning suure pealehakkamisega taluperemees.
Tõnis Kurrikoffi enda tehtud sepikoja ja tööriistakuuri joonis, mille ta lisas Maapanga laenutaotluse juurde. Allikas: ERA.36537.7.7592.
Tallu rajatud hooned
Kokku ehitas T. Kurrikoff oma tallu viis valubetoonist hoonet:
- sepikoda ja tööriistakuur (1927.-28. aastal);
- kanamaja (1927. aastal);
- sõnnikuhoidla ja sigala (1928. aastal);
- kaalumaja (1920.-30. aastatel);
- saun ja triiphoone (1930. aastatel).
Enamus hooneist on silindervõlvkatusega, tehtud üleni valubetoonist, ainult sõnnikuhoidlal oli tsinkplekist katus. Kaalukoja kergelt kumer sadulkatus on samuti valatud betoonist. Parima kvaliteediga on säilinud hooneist kõige viimasena ehitatud saun, mille ühes otsas on suurte aknaavadega ja katusakendega ruum, mis ilmselt on olnud kasvuhoone.
1929. aastal kinnitas Ulila vallavanem Maapangale, et Tõnis Kurrikoff on perioodil 1927–1928 täielikult valmis ehitanud järgmised hooned:
- betoonist kanamaja (8,23 x 7,01 x 2,44 m);
- betoonist sepikoda koos tööriistakuuriga (14,33 x 8,24 x 2,74 m);
- tsinkplekk-katusega betoonist sõnnikuhoidla (20,11 x 13,41 x 3,35 m).
Valubetoonist sepikoja (vasakul) ja tööriistakuuri ehitas sovhoos ümber (aknad kinni). Foto: Heiki Pärdi, 2006.
Kaalumaja on ainus kunagise Seieri talu betoonhoone, millel pole silindervõlvkatust. Foto: H. Pärdi, 2013.
1927. aastal ehitatud kanamaja. Foto: H. Pärdi, 2006.
Kaanefotol olev saun ja triiphoone (1930. aastatest) on talu betoonehitistest stiilseim, parima ehituskvaliteediga ning kõige paremini säilinud, ehkki hoones on olnud tulekahju (Heiki Pärdi, 2013).
Koostas ja pildistas Heiki Pärdi.