Teaduspäev Kuie

Teaduspäev: 20 aastat Kuie koolimaja muuseumis

27. novembril kell 11.00 on kõik ajaloohuvilised oodatud Kolu kõrtsi ja veebi kuulama teaduspäeva ettekandeid, mis on seekord pühendatud Kuie koolimaja 20. tegutsemisaastale vabaõhumuuseumis.

Osalemine kohapeal Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis:
Palume end eelnevalt registreerida siin.
Üritus on tasuta.
Osalejatel on kohustus kanda maski.

Osalemine veebis:
Ülekannet saab vaadata siin.

Kava:
11.00 Vana külakooli uus elu muuseumis – Mariliis Tõitoja
Milline oli Kuie koolimaja tee vabaõhumuuseumisse ning millist elu näevad vana kooli seinad tänapäevases muuseumis? Üha enam nutistuvas maailmas on tõeline väljakutse äratada lastes huvi oma juurte ja ajaloo vastu. Kuidas võistlevad omavahel linahari ja videomängud ning kuhu asetub selles mõõduvõtus muuseumipedagoog?

11.30 Punane kukk koolimaja räästasse! Koolimajade süütamisi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses – Hanno Talving

Eesti külad on tulekahjude tõttu sageli rängalt kannatada saanud. Läbi aegade on tuleroaks langenud lugematu arv, peamiselt talu-, kuid ka ühiskondlikke hooneid. Erandiks pole siin ka koolimajad: sadu koolihooneid on maha põlenud ülekütmise, tulega hooletult ringikäimise või pikselöögi tõttu. Võib tunduda üllatav, et lisaks eelnimetatud põhjustele on kümneid koolimaju hävinud kuritahtliku süütamise läbi. Ettekanne analüüsibki läbi markantsemate juhtumite koolimajade süütamiste erinevaid põhjusi.

12.00 Mõisast kooliks. Miks ja millal? – Riin Alatalu (Eesti Kunstiakadeemia)
Mida kaugemale jääb mõisaaeg, seda huvitavam on mõtiskleda selle üle, kas ja kuidas mõisamajandus oleks edasi kulgenud, kui neid ei oleks võõrandatud. Ligi 300 mõisahoonet said saja aasta eest uue elu koolimajana, mida täna saame vaagida kui edukat taaskasutust.

12.30 Lõunapaus

13.00 Moodsad haridustemplid uudismaa-elanike lastele – Elo Lutsepp
1930ndatel aastatel rajas riik soodesse ja märgadele metsamaadele, mis olid siiani maareformiga jäänud laiali jagamata, suurel arvul uusi asundusi. Lisaks sellele, et riik tõi külapilti suure muutuse nopsa-süsteemis ehitatud kiviehitiste näol, tuli tsementkivi kasutusse ka ühiskondlike hoonete puhul. Suurimatesse ja meile enim tuntud nelja uudisasundusse Lepplaande, Võidukülla, Pillapallu ja Peressaarde rajati ootamatult kaasaegsed veevärgi ja keskküttega koolimajad. Oma massiivsete kelpkatustega kandsid nad peamiselt traditsionalismi jooni ehkki nende juures võib tähelepanelik vaatleja näha juba ka funtsionalistlikke jooni.

13.30 Kooliaed kui ühiskonna peegel – Anneli Banner
Omaaegsetes kooliaedades kajastusid ideed ja arengud, mida ühiskonnaski tähtsaks peeti. Oli selleks siis talumajanduse arendamine 1920.-1930. aastatel või eesrindliku bioloogiateaduse aluste rakendamine nõukogude aja ühismajandites. Seegi on aja märk, et kooliaiad on tänaseks pea kõikjalt kadunud. Kooliaianduse hiilgeajad jäid aastakümnete taha, tänapäeval on aial kooli juures hoopis teine tähendus kui toona.

14.00 Kool õpetas lapsed käsi pesema – Heiki Pärdi

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga