Soid on põllumaaks haritud Eestis läbi ajaloo, suurejooneliselt ja koguni riiklikul tasemel läks see aga lahti 1920. aastate lõpus, kui maaseaduse alusel mõisnikelt võõrandatud maad olid praktiliselt laiali jagatud ja Eesti Vabariigil ei jäänud muud üle, kui võtta asunduste rajamine oma kätesse. Uudismaadele asunikukoha rajamine eeldas väga mahukaid töid, nagu kuivendamine ja ühendusteede rajamine, mis oleks ühe pere jaoks ilmselgelt üle jõu käinud. Nii sai 1929. aastal alguse uus maareformi etapp, kus ei rajatud mitte ainult üksikuid talukohti, vaid planeeriti kogu asunduse infrastruktuur, hariti üles esimene põllutükk ja suuremates asundustes rajati ka hooned.
Selliseks esimeseks suuremaks asunduseks sai Pikavere-Suursoo asundus Harjumaal. 1932. aastaks olid kõik eeltööd tehtud ja kavandatud 57 krundist 23-le olid hoonedki riigi poolt rajatud. Võime seda aastat pidada asundustegevuse üheks verstapostiks ja 90 aastat hiljem selle konverentsiga ära märkida.
Päevakava
12:30 Kogunemine ja tervituskohv
13:00 Tervitussõnad – Ivari Padar (Riigikogu maaelukomisjoni liige)
13:15-13:45 Uued tuuled Eesti Vabariigi asunduspoliitikas 1920ndate lõpus ja 1930ndatel – Elo Lutsepp (Eesti Vabaõhumuuseum)
13:45-14:15 Pikavere-Suursoo asunduse rajamisest – Vaino Napil
Kohvipaus
14:30-15:00 Kärevere ja Laeva mõisa maade asundustaludest ajaloolise kaardiandmestiku põhjal – Martti Veldi (Muinsuskaitseamet)
15:00-15:30 Uudismaa-asunduste arhitektuurist – Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum)
15:30-15:40 Kroonikafilm „Elu uudismaadel“
16:00-16:45 Kuraatorituur näitusel „Tallinlased Õismäe raba asustamas“ – Elo Lutsepp
Üritus on eelregistreerunuile tasuta, teistele muuseumipileti soetamisel.
Registreerida saab siin.
Setu talu laut asub vabaõhumuuseumi tagumises osas, kassast 15 minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel.
Konverentsi korraldavad Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.