Vaata järgi: Lubjaaasta konverents “Traditsiooniline tulevikumaterjal” ja teaduspäev “Aeg ja asulad”
Pae-erimid Eesti raidtöödes – Helle Perens
Lubjaahjud kui pärandkultuuri objektid vanal Harju- ja Läänemaal – Jürgen Kusmin
Keskaegsete maalingute kunstiajaloolised ja tehnilised aspektid – Anneli Randla ja Hilkka Hiiop
Ajalooliste krohvide konserveerimine ja uurimine. Freskotöötoa tulemused – Varje Õunapuu
Saaremaa Lümanda lubjapargi ja selle lähiümbruse lubjaahjude ülevaade ja ajalugu – Priit Penu
Ohverkrohv tarindi päästjana. Patarei merekindluse näitel – Karin Kirtsi, Madis Mihkelsoo ja Kaarel Kuslap
Lubikrohvid, lubimördid, lubivärvid. Ajaloolistest hoonetest uusehitisteni – Kermo Jürmann
Paneel – Lubja kui materjali tulevikuväljavaated
Teaduspäev “Aeg ja asulad”
2. detsembril toimus Eesti Vabaõhumuuseumi (EVM) Seto laudas teaduspäev, kus olid teemadeks alevike ajalooline areng tekkimisest tänapäevani ning väljakutsed, millega need tänapäeval silmitsi seisavad. Teaduspäeva eesmärgiks oli pakkuda mõtteainet inimestele, kellele läheb korda eluolu väljaspool suuremaid keskuseid ning kes soovivad rahulikku keskkonda kinnisvara soetada, vanadele hoonetele uue hingamise anda või kohalikku elu edendada.
Teaduspäeva põhieesmärgiks oli tutvustada muuseumis aasta jooksul tehtud teadustöö tulemusi, mis 2022. aastal olid suures osas keskendunud kunagisele eluolule alevikes. Samuti pidasid huvitavad ettekanded erinevate ülikoolidega seotud õppejõud ja tudengid, kes rääkisid väikeasulate arengutest, võimalustest, probleemidest ning väljakutsetest nii arhitektuurilises, sotsiaalmajanduslikus kui ka regionaalpoliitilises võtmes.
„19. sajandil tekkinud alevite seas oli tööstusaleveid (Sindi, Kärdla, Kunda), oli käsitöö- ja kaubandusaleveid (Mustvee, Tõrva, Otepää) ja oli ka kuurorte nagu Narva-Jõesuu,“ kommenteerib Eesti Vanaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi, kes tutvustas teaduspäeval vanade aadressiraamatute põhjal Eesti alevite sajandivahetuse eluolu. „Kõik nad erinesid üksteisest päris palju, aga kõiki aleveid ühendas soov saada linnaks ning enamus ka said.“
Ettekanded
Eesti alevid 19.-20. sajandivahetusel vanade aadressiraamatute andmeil – Heiki Pärdi (EVM)
Laura alevik Petserimaal – Elvi Nassar (EVM)
Kroonu viinamonopolist ja monopolipoodidest – Hanno Talving (EVM)
Majaomanike kogemused hoonete renoveerimisel maapiirkonnas: miks ja kuidas maamajad saavad või ei saa korda? – Rasmus Kask (EVM)
Kohalike omavalitsuste tühjenemise mustrid ja põhjused – Kristi Grišakov (Rahandusministeerium)
Eesti viimase 30 aasta regionaalse arengu lained. Kas tagasi väikelinna? – Garri Raagmaa (inimgeograaf, TÜ Pärnu Kolledži direktor)
Töö ja elu maal, Imavere näitel – Annika Valkna (arhitekt)
Kultuuriturism postindustriaalsel Seiklusmaal: võimalused ja takistused Ida-Viru maakonnas – Saara Mildeberg (TLÜ)
Fotol (ERM Fk 2966:601) on Laura aleviku laat 10. augustil 1930.