fbpx

Aknapäev kutsub osalema

Aknapäev kutsub osalema

22. mail toimub kolmandat korda akende restaureerimise päev Vaata vana akent!

2019. aastal korraldati vanadele akendele pühendatud töötube ja muid erinevaid üritusi kümnekonnas paigas. Eelmisel, 2020. aastal karmides koroonatingimustes olime sunnitud praktilised töötoad ära jätma ja korraldasime 5-tunnise veebiülekande. Tänavu loodame taas üritusi erinevates piirkondades läbi viia.

Kutsume kaasa lööma ja oma Aknapäeva korraldama sõpruskondi, külaseltse, MTÜ-sid ja teisi hakkajaid huvilisi üle Eesti.
Kui Sul tekkis soov oma kodukandis akende-teemaline teabepäev või töötuba korraldada, siis anna sellest teada aadressil aune.mark@evm.ee või telefonil 523 8397.
Pane kirja toimumise koha aadress ja korraldaja kontaktandmed.
Toetame ürituste korraldamist nõuannete ja teabematerjalidega. Info jagamiseks kasutame Vaata vana akent! Facebooki lehte.

Infot eelmise aasta ürituse kohta ja nõuandeid vanade akende hooldamiseks ning restaureerimiseks leiab meie kodulehel siin.

 

Akendest ja ajaloost

Aknapäeva mõte on julgustust saanud rootslaste igal kevadel mai lõpus toimuvast akende restaureerimise päevadest. Kui reede õhtul toimuvad kohtadel teabepäevad, kus spetsialistid ja majaomanikud räägivad meie ajaloolistest aknatüüpidest ja vanade puitakende nii kultuurilisest kui praktilisest tähendusest, värvimisest, kruntimisest ja hooldamisest, siis laupäeval või pühapäeval, nii nagu just igas paigas sobib, korraldatakse ka „käed külge“ töötubasid vanade puitakende taastamiseks.

Kindlasti kerkib üles küsimus, miks just vanad aknad nii suurt tähelepanu pälvivad? Aga sellepärast, et aknad on need detailid hoone juures, mis kõige kiiremini on allunud uutele tuultele. Aknaid on ajas pidevalt suuremaks tehtud, sest nõuded valguse hulgale ruumis on viimase 150 aasta jooksul muutunud. Kindlasti on ajalooliste akende puhul olemas piirkondlikud eripärad, siin ei saa aga kindlat vahet teha linna- ja maamajade puhul. Seepärast polegi me keskendunud vaid maamajade akendele. Ehkki viimaste puhul on need muutused olnud ehk kõige drastilisemad – väikesest seapõiega kaetud nö valguskastist tänapäeva rehealuse väravaauku täitvaks aknaks.

Eestis hakkasid klaasitud aknad taluhoonetele jõudma alles 19. sajandi alguses. Klaas oli kallis ja kättesaamatu materjal. Esimesed klaasitud väikeste ruutudega aknad võeti kasutusele eluruumidel. Eeskuju võeti aga nii mõisamajadelt kui alevist või linnast. Nii võime rääkida ka piirkondlikest eripäradest, mis avalduvad aga pigem akna lõplikus vormistamises – piirdelaudade profiilis ja asetuses, näiteks teemantkvaadrid nurkades.

Üks, mis teeb vanast aknast omaette väärtuse on vanad veidi lainetavad või mullitavad klaasid. Nad murravad valguskiiri hoopis teisiti, kui tänapäeva ideaalselt sile klaas.

Muutused akende juures on olnud põhjustatud ka sellest, et hilisemal ajal on hooned soojustatud, aknad aga jäetud seinakonstruktsioonis paigale, mistõttu kogu hoone on saanud varasemast hoopis uue näo. Rahvakeeli öeldakse koguni, et maja silmad on auku vajunud.

Vanade puitakende väärtusest võikski jääda pajatama, sest peale proportsioonide võlu on kindlasti oluline teadmine, et vana aken pakub loomulikumat ventilatsiooni kogu hoonele, kui tänapäevased tehnoloogilised lahendused.

Kindlasti pöörame erilist tähelepanu akendele ka sellepärast, et teadmisi ja praktilisi kogemusi omandades on enamikul meist võimalik selle tööga ise hakkama saada. See nõuab küll aega ja kannatust, aga on kindlasti jõukohasem kui ükski teine taastamistöö vana maja juures. Vähemtähtis pole ka see, et puitaken on hooldatav, mida ei saa öelda plastikakna kohta

Meie peamiseks koostööpartneriks kampaania „Vaata avana akent!“ elluviimisel on Muinsuskaitseamet.