Näitus “Eesti. Talu. Film” rändab Mustveesse ja Pajusisse
Näitus taluarhitektuurist Eesti filmis “Eesti. Talu. Film” jätkab ringi rändamist, 4.-30. augustil on see avatud Mustvee Kultuurikeskuses ja 2.-30. septembril Pajusi Rahvamajas.
Näitus on valminud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse ja Eesti Filmimuuseumi koostöös.
Talukohas toimuvate filmistseenidega on aegade jooksul kokku puutunud enamik Eesti režissööridest, operaatoritest ja filmikunstnikest. Ometi pole seni Eesti filmi lugu taluhoonete kaudu räägitud – ja vastupidi. Füüsilisest võttekohast on aga jäänud visuaalne jälg, mis on nähtav paljude põlvkondade publikule. Sageli filmide keskse tegevuskohana kannab maaarhitektuur kõige erinevamaid tundeid ja lugusid. Kaadrites nähtavad talud on isiklikud, dokumentaalsed, kunstilised, sümbolistlikud ja poliitilised. Eesti filmikunstis jäädvustatud maaarhitektuuri võib pidada lausa omaette nähtuseks, mis järjepidevalt loob ja visualiseerib Eesti talukoha ja laiemalt Eesti elu ühiskondlikku arhetüüpi.
Näituse selgrooks on 12 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest saab näitusel näha filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike kavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist „Mehed ei nuta“, lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik „Nukitsamehest“ ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu „Novembrist“.
Nagu Arvo Kruusement on ühes intervjuus öelnud: „Kino tegemise ümber on rohkem kino kui kinos endas.“ Loodame, et muudame näitusega arusaama sellest, kuidas ollakse harjunud filme vaatama. Filmitegijate loomeprotsess ja mõtted aitavad väärtustada filmi kunstilise poole olulisust. Näitus juhib seeläbi tähelepanu maaarhitektuuri kui eraldiseisva kunstivormi märgilisusele Eesti filmiloomes.
Idee autor: Elo Lutsepp
Kuraatorid: Maria Mang, Liis Serk
Kunstnik: Getter Vahar
Maketid: Roman Kuznetsov
Tekstid: Elo Lutsepp, Hanno Talving, Maria Mang, Liis Serk, Heiki Pärdi
Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Münchhausen Productions.